Kui oled spetsialist (õpetaja, sotsiaaltöötaja, meedik vms), kelle poole pöördub seksuaalvägivalla üleelanud inimene, või kui kahtlustad, et Sinu hoolealune on kogenud seksuaalvägivalda, tuleb Sul seista inimese huvide eest.

Juhenda teda, kuidas pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse. Lastevastase seksuaalvägivalla või selle kahtluse korral teavita alati politseid või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat. 

 

Lugemist

“Vägistatute kiirabi. Nelja haigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad kannatanutele abi ööpäev läbi” (28.08.2018 EPL, Laura Mallene)

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste infoleht 2018

 

Vaatamist

Millist abi pakutakse seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes? (est, rus, eng)

Ka siis, kui arvad, et oled ise süüdi

Даже если ты чувствуешь, что сама виновата

Ringvaate lugu (1.02.2018) Lääne-Tallinna Keskhaigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest

Konverents Trauma ja seksuaalvägivald. 19. november 2018. TÜ Narva Kolledži konverentsikeskuse

MARACi mudel (Multi-Agency Risk Assessment Conference) lähtub ideest, et ükski amet üksi ei suuda kõrge riskiga lähisuhtevägivalla vastu edukalt võidelda, vaid ainult koostöös, süsteemselt ning tegevusi ja vastutust jagades. Seega, MARACi eesmärk on leida üles kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumid, toetada kannatanu turvalisust, turvatunnet ja iseseisva toimetuleku taastumist, tehes selle nimel struktureeritud võrgustikutööd. Selle tulemusel ennetatakse ja vähendatakse Eestis lähisuhtevägivallast tingitud raskeid tervisekahjusid ja surmasid ning põlvkondade ülest vägivalda.

Täna töötab igas Eesti maakonnas kannatanu kaitseks korra kuus kogunev spetsialistide tuumik, kes moodustab MARACi ekspertrühma. Eestis on kokku 19 MARACi. Piirkonna MARACi koordineerib ohvriabi, juhib politsei ning tuumiku põhiliikmed on prokuratuuri, naiste tugikeskuse, kohaliku omavalitsuse ja lastekaitse esindaja ning mõnikord tervishoiuvaldkonna esindajad. Kõrge riski kannatanuid toetavad ka MARACi vabatahtlikud tugiisikud, keda on hetkel ligi 50. MARACi mudel suunab js pakub piirkonna tuumikutele abistavad töövahendid, mille abil tunda ära kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohver, hinnata tema vajadusi ja probleemide tõsidust, anda sellest teada teistele spetsialistidele ning kavandada ja pakkuda ühiselt abistavaid sekkumisi.

MARACi juhtumikorralduse mudel töötati välja Ühendkuningriikides ning seda on tõhusa riikliku praktikana kasutatud mitukümmend aastat. Ka Soomes korraldatakse kõrge riskiga juhtumeid MARACi mudeliga. Eestis asuti MARACi mudelit piloteerima 2016. aastal projekti „Riskis olevate perede, sealhulgas lähisuhtevägivalla all kannatavate perede väljaselgitamine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ raames. Projekti kutsusid ellu siseministeerium ja sotsiaalkindlustusamet. Selle raames kujundatakse 2020. aasta lõpuks välja Eestile sobiv juhtumikorralduse mudel, mida arendatakse Ühendkuningriigis ja Soome kogemuse eeskujul. Projekt toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Loe MARACi võrgustikutööst ajakirjast Sotsiaaltöö.

 

Alates 2016. aastast on MARACidest läbi käinud ligi 400 juhtumit, mis olid DASH riskihindamise ja spetsialisti hinnangute järgi potentsiaalselt elu- või terviseohtlikud. Kui arvestada kannatanute kõrvale abisaajatena alaealisi lapsi, on nende aastate jooksul saanud MARACis tuge 596 last ja noort ning 376 täiskasvanut, kokku ligi 1000 inimest. 

Alates 2016. aastast, mil Põlvas alustas esimene MARACi tuumik, on mudel läinud kasutusele üle terve Eesti, mis peegeldub ka juhtumite arvus. Kui aastal 2016 tegeldi MARACis kahe juhtumiga, siis 2020. aasta lõpuks oli neid aasta lõikes üle Eesti 153. Olulisim teadmine, millega MARACi statistika kokku võtta, on see, et mitte ükski ligi 400 juhtumist ei ole viimase viie aasta jooksul lõppenud surmaga või lähisuhtevägivallast tuleneva tapmise tagajärjel. See kõneleb spetsialistide pingutustest ja tõhusast võrgustikutööst, mis on aidanud ära hoida lähisuhtevägivalla kõige raskemad tagajärjed.

 

Eesti MARACid

Eestis tegutseb hetkel 17 MARACi. 2019. aasta lõpust on MARACi töörühmad kõigis Eesti maakondades (19 piirkonda):

Ida-Harju MARAC

Lääne-Harju MARAC

Põhja-Tallinn/ Kesklinn MARAC

Viljandi MARAC

Põlva MARAC

Rakvere MARAC

Jõhvi MARAC

Narva MARAC

Pärnu MARAC

Haapsalu MARAC

Jõgeva MARAC

Saaremaa MARAC

Jõgeva MARAC

Paide MARAC

Rapla MARAC

Võru MARAC

Valga MARAC

Tartu MARAC

Hiiumaa MARAC

Iga piirkonna MARACi töörühma kordinaator on piirkonna ohvriabi spetsialist.

 

MARACi koolitused

Vaata palun MARACi mudeli juhendit ning registreeri end spetsialisti koolitusele või vabatahtliku MARACi tugiisiku koolitusele. Suuna koolitusele ka enda piirkonna sobiv huviline. Vaata ka MARACi-i õppevideosid.

 

MARACi juhtumikorralduse protsess

MARACi mudel lähtub võrgustikutöö põhimõttest. See tähendab, et spetsialistid hindavad juhtumit, tuvastavad probleeme ning otsivad lahendusi koostöös ja vastutust jagades.

Kui spetsialist (politsei, sotsiaaltöötaja, ohvriabitöötaja, tervishoiutöötaja, naiste tugikeskuse töötaja vms) märkab igapäevatöö käigus eeldatava kõrge riskiga vägivalla ohvrit, viib ta läbi riskihindamise.

Kasutusel on 24 küsimusega DASH riskihindamise ankeet. Vastavalt tuvastatud riskidele ja spetsialisti arvamusele võib iga juhtumikorralduse liige tuua võrgustikku juhtumi. Seejärel koguvad liikmed inimese ja tema probleemi kohta oma valdkonnast infot ja jagavad seda võrgustikus. Seejärel koostatakse ohvri kaitsmiseks ja abistamiseks turvaplaan.

Ohvrit toetab vabatahtlik tugiisik, kes on temaga sekkumisplaani elluviimise ajal pidevas kontaktis, nõustab ja suunab ning pakub psühholoogist tuge. Muid teenuseid osutatakse vastavalt ohvri vajadustele ning võrgustikuliikmete pädevusele ja töövaldkonnale (näiteks õiguskaitse, psühholoogiline või majanduslik nõustamine, majutus). Võrgustikuliikmed võivad teenuseid osutada ise või suunata ohvri vastava teenusepakkuja juurde.

Võrgustik kohtub üldjuhul nelja nädala tagant, et hinnata sekkumise tulemuslikkust ning ohvri ja tema pere olukorda. Vajadusel korrigeeritakse tegevusi. Sekkumine lõpetatakse, kui see on edukalt ellu viidud, st ohvri kaitse ja turvalisus on tagatud ning võib eeldada, et vägivallaohtu enam ei ole. Seejärel jälgitakse  aasta jooksul ohvri olukorda.

Koosolekutel osalevad eri asutuste esindajad, kellel võib olla olulist taustainfot juhtumi edukaks korraldamiseks. Ohvrit võib koosolekul esindada (vabatahtlik) tugiisik. Osadel juhtudel võib ohver ka ise kohal olla. Koosolekutel on kindel struktuur ja inimestel kindlad rollid.

MARACi koosolekut juhatab võrgustikuliikmete hulgast valitud koosoleku juhataja. Tema ülesanne on juhtida arutelusid, järgides etteantud raame, ja tagada konstruktiivne koosolek. Eesti praktikas on MARACi juhid tavaliselt politsei esindajad. Koosolekul on oluline roll MARACi koordinaatoril (tavaliselt piirkonna ohvriabispetsialist), kes koodanb infot, teeb vahekokkuvõtteid ja koostab sekkumisplaani. Koordinaator jälgib koosolekute vahelisel perioodil sekkumisplaani täitmist ning vahendab võrgustikuliikmetele infot.

Lisainfo:

Hannaliisa Uusma

MARAC-i projektijuht 

hannaliisa.uusma@sotsiaalkindlustusamet.ee

Ohvriabi- ja ennetusteenused

Sotsiaalkindlustusamet

 

MARACi mudelit viiakse läbi projekti „Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“ ESF TAT “Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine” raames. Projekti eesmärk on juhtumikorralduse mudeli (MARAC) ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine Eestis. Projekti viivad ellu Siseministeerium ja partner sotsiaalkindlustusamet

Töö vägivalda kasutanud inimestega on keeruline, sest muutus võtab pikalt aega, inimest tuleb tihti motiveerida, abivajadused on mitmekülgsed ning pidevalt tuleb silmas pidada nii kliendi kui ka tema lähedaste turvalisust. Kui soovid arutada mõnda juhtumit või saada oma töös üldist nõu ja tuge, siis pöördu meie nõustajate poole, kes tegelevad iga päev vägivalda kasutanud inimeste nõustamisega. 

Võta meiega ühendust numbril 660 6077 tööpäeviti kell 10–16 või e-posti aadressil tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee

Samal numbril saavad abi ka inimesed, kes soovivad ennetada oma vägivaldset käitumist. Kui puutud oma töös kokku inimestega, kes on kasutanud vägivalda või võivad seda teha, siis suuna nad julgelt meie spetsialistidega ühendust võtma.

Psühhosotsiaalset nõustamist pakutakse eesti, vene ja inglise keeles ning mitte ainult füüsilise vägivalla puhul. Pärast esialgset kontakti on võimalik kokku leppida näost näkku või Skype’i kohtumisi. Tugiliinile helistajal on võimalik hinnanguvabas suhtluses analüüsida oma käitumist ja selle tagajärgi. Nõustajad on toeks vastutuse võtmisel ning aitavad seada samme vägivallast loobumise suunas. Nõustaja hindab riski ja abivajadust ning planeerib edasise sekkumise. Vajadusel suunavad meie nõustajad inimese hankepartnerite juurde sotsiaalprogrammi või edasisele individuaalnõustamisele. Lisaks on nõustajad aktiivsed võrgustiku koostöös.

Inimkaubandus on kuritegu, mille eesmärgiks on teise inimese ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubitseja võib ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada näiteks pettust, teda otseselt või kaudselt ähvardada füüsilise vägivallaga, kasutada ära tema abitut seisundit jne. Eesmärk on sundida inimest töötama ebatavalistel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, abielluma, sooritama kuritegu või täitma muud vastumeelset kohustust.

Juhendmaterjalid

Uuringud ja raportid