Vägivaldne käitumine on õpitud käitumine, millest on võimalik loobuda. Vägivaldsest käitumisest loobumine toob positiivse muutuse nii su enda kui ka su lähedaste ellu. Pöördu abi saamiseks juba täna tugiliinile 660 6077 või e-postile tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Konfliktid on loomulikud, vägivald mitte

Konfliktid ja eriarvamused on loomulik osa elust. Vägivaldne käitumine on aga valik, mis kahjustab sind ja sind ümbritsevaid inimesi. Vägivalda iseloomustab enim teise poole hirm su käitumise ees ning käitumisega põhjustatud valu.
Suur osa vägivalda kasutavatest inimestest ei tee seda ettekavatsetult. Sageli ütlevad nad, et pole karjunud, ähvardanud, tõuganud, löönud või muul viisil agressiivselt käitunud meelega. Sageli on see juhtunud vihastades, alkoholi tarbinuna, väsimusest või muus olukorras, kus stress on suurem.

Küsi endalt

  • Kas olen käitunud ähvardavalt, kedagi löönud, tõuganud või hirmutanud?
  • Kas olen märganud, et mu lähedased kardavad mind?
  • Kas olen tundnud, et kaotan oma käitumise üle kontrolli?
Kui vastasid mõnele neist küsimustest jaatavalt, siis soovitame pöörduda nõustaja poole ning leida viise, kuidas oma käitumist kontrolli alla võtta.

Vägivalla mõjud

Vägivald kahjustab kõiki seotud osapooli ning enamasti on need mõjud oluliselt pikemaajalised, kui me arvame. Mida kauem väärkohtlemine ja vägivald kestavad, seda keerukam on seda lõpetada. Väärkohtleva käitumise lõpetamise ja suhte parandamise oluline eeldus on see, et sa mõistad, kuidas sinu käitumine teisi inimesi mõjutab. Mida paremini oma käitumisvigu endale tunnistame, seda raskem on tulevikus teist inimest halvasti kohelda. 

Oluline on siinkohal teada, et ükski põhjendus ega õigustus ei vähenda vägivalla kahjulikku mõju ning juba tehtut olematuks ei tee. Samas on tark tehtut enda jaoks tunnistada, saada aru selle mõjust, teha otsus oma käitumist muuta ning võtta igal järgneval päeval vastutus oma käitumise eest. Tee see hooliv samm! Palun tea ka seda, et olukorras, kus tunnistame endale tegusid, mida kahetseme, on normaalne tunda häbi- ja süütunnet. Nende tunnete endale tunnistame aitab meid turvaliste valikute tegemisel ning juba tehtu eest vastutuse võtmisel.

Vägivald pole ainult füüsiline tegu. Isegi kui sa ei löö teist inimest, võivad vaimse vägivalla ja väärkohtlemise tagajärjed olla kehaliselt tuntavad. Näiteks võib sellega kaasneda pingesolek, magamisraskused, paanikahood, iiveldus ja kurnatus. Väärkohtlemine toob sageli kaasa stressi, haavatavuse, süütunde, depressiivsuse, hirmu- ja segadustunde, närvilisuse, väärtusetuse ja alandatuse tajumise.

Lapsed, kes on kasvanud vägivaldse vanemaga peres (isegi kui otsene vägivald on olnud ainult partnerite vahel), kogevad rohkem negatiivseid emotsioone, panevad toime enam ennast kahjustavat käitumist ning on suurema tõenäosusega ka ise tulevikus vägivalla ohvrid või toimepanijad.

Alkohol ja väärkohtlemine

Kui arvad ise või su lähedased on sulle öelnud, et sinu vägivaldsus on seotud alkoholitarvitamisega, siis on oluline, et astuksid kohe samme oma alkoholitarvitamise oluliseks vähendamiseks või lõpetamiseks.

Täpsem info: www.alkoinfo.ee

Kuidas vägivaldne käitumine lõpetada?

Nii nagu vägivaldse käitumise süvenemine on pikk protsess, on ka sellest välja tulemine sageli aeganõudev. Oluline on aga see, et otsuse saad sa teha ja vastutuse võtta kohe praegu. See ei tähenda, et sul oleks keelatud vihastada või pettumust tunda – sul on nüüd valik, kuidas selle tundega turvalisel viisil toime tulla.

Aitab see, kui sa mõistad, et sinu käitumine on sinu valik. Oma tegudes teiste süüdistamine ei aita kedagi. Käitumise muutmise otsuse tegemine on kriitilise tähtsusega, kuid selleks, et turvalise ja vägivallatu käitumise säilitamine lihtsam oleks, tasub alati otsida abi.

Vägivallast loobumise nõustajate kontaktid

Vägivaldse käitumise lõpetamisel on sind valmis toetama mitmed spetsialistid. Leia endale sobiv variant ja võta spetsialistiga ühendust juba täna. Nõustaja kuulab su ära ning ühiselt saate leida just sulle sobiva tee vägivallavaba elu juurde.


Vägivallast loobumise tugiliin 660 6077

Vägivallast loobumise tugiliinil pakume esmast nõustamist, kui oled mures oma käitumise pärast. Meie nõustaja kuulab Su ära ja ühiselt saate leida järgmise sammu. 

Nõustamine on tasuta ja vajadusel pakume ka võimalust näost näkku kohtumiseks.

Telefonil 660 6077 vastavad nõustajad tööpäeviti kell 10-16.

Kui helistamine ei sobi, siis saad kirjutada: tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee

Vägivallast loobumise grupi- ja individuaalnõustamisi pakuvad


Vägivallast loobumise individuaalnõustamist pakuvad

Tallinn

  • Irina Sišova; ira.sisova@gmail.com
  • Külle Kadarik; Kylle@rohelen.ee
  • Sergei Tiganik; sergei.tiganik@gmail.com
  • Natalia Krasnopevtseva; nataliakrasn@gmail.com
  • Kaie Palmet; kaie.violetta@gmail.com
  • Kaido Taim; T53888866@gmail.com
  • Helen Sööl; tere@abivoti.ee
  • Ingrid Tiido; ingrid.tiido@post.com

Tartu

  • Marika Käggo; marika@provida.ee
  • Kätlin Servet; katlinservet@gmail.com
  • Signe Uustal; signe.uustal@gmail.com

Narva

  • Zanna Bober; evrikaproject@gmail.com

Keila

  • Anu Ehrpais; anu.ehrpais@mail.ee

Kuressaare

  • Kaja Puck; kaja@oesel.edu.ee

Rakvere

  • Velli Ehasalu; info@famigo.ee

Valga

  • Nadezda Selivjorstova; selivjorstovanadezda@gmail.com