Iga kümnes paarisuhtes olev täiskasvanu kogeb aastas perevägivalda. Kuna kannatanutel on tihti raske abi otsida, siis on kõrvalseisjatel ülioluline roll märgata ning abi pakkuda. Sinu sekkumine võib päästa kellegi elu! 

Perevägivald on varjatud probleem ning jääb tihti vaid koduseinte vahele. Kannatanu ei pruugi otsida abi, sest tal on hirm. Ta võib karta vägivalla tõsisemaks muutumist või lastest ilmajäämist. Samuti võib abi otsimist raskendada häbitunne - ta kardab, et teda ei usuta või süüdistatakse vägivalla esinemises. Lisaks võib ohver ekslikult arvata, et miski ei aita ning talle sobivaid abivõimalusi pole. Seetõttu on ülioluline, et kõrvalseisjad toetaksid ning teataksid kohe, kui on kahtlus, et vägivald võib toimuda.

  • Kui naabrite juurest kostub karjumist, vägivallale viitavaid hääli või appikarjeid, siis teavita koheselt politseid telefonil 112
  • Kui kahtlustad, et sinu naabri, kolleegi, sugulase või sõbra peres esineb vägivalda, siis räägi sellest. Kui sa ei tea kuidas ja mismoodi, siis nõu sekkumiseks pakkuvad spetsialistid ohvriabi kriisitelefonil 116 006

Millised on perevägivallale viitavad märgid?

Vägivallale viitavaid märke on palju ning erinevaid. Kui märkad muutust käitumises, näiteks varasemalt sotsiaalne sõber väldib väljas käimisi, ei räägi oma eraelust ning on endasse tõmbunud, siis see võib olla märk vägivaldsest suhtest. Samamoodi näitavad silmatorkavad muutused laste käitumises, et kodus ei pruugi kõik korras olla. Muutust märgates juhi sellele delikaatselt tähelepanu ning uuri, mis tuttava või lähedase elus toimub.  

Füüsilisest vägivallast annavad märku verevalumid ja tihe töölt/koolist puudumine. Kuigi vaimne vägivald ei jäta füüsilisi jälgi, kaasnevad sellega suurem stress, ärevus ning halvenenud tervis. Pidev halb enesetunne, suutmatus keskenduda ja ülitugev reaktsioon vigadele näitavad, et midagi on valesti. Kui märkad, et kolleegil on raskuseid, siis uuri talt, kuidas tal läheb. 

Kui Su lähedasel on tekkinud ootamatult võlad, välja on lülitatud kommunaalteenused (vesi, elekter) või otsib Sinu lähedane soodsat elamispinda, kuigi omas eelnevalt kinnisvara, võib see viidata majanduslikule vägivallale.  

Vägivalla all kannatanule on tihti omane pidev hirmutunne ning valvelolek. Kui inimene muudab oma käitumist partneri juuresolekul, siis võib see näidata hirmu vägivalla ees. 

Vabanduste ning õigustuste otsimine oma lähedase halvale käitumisele võib tähendada, et suhtes ei ole kõik hästi. See on sage eakate puhul, kes oma (laste)laste vägivaldset ning halvustavat käitumist varjavad või pehmendavad. Eakate vähene teadlikkus vägivallast ja sõltuvus väärkohtlejast võib tõsta nende majandusliku ärakasutamise või hooletusse jätmise riski. Eakate hooletusse jätmisele võib viidata eaka määrdunud riided, hoolitsemata juuksed, kõhnumine või katkised abivahendid.  

Valjud hääled naabrite juurest võivad viidata vägivallale. Kui kahtlustad, et midagi on valesti, siis suure tõenäosusega ongi midagi valesti. Oma mure väljendamine on alati põhjendatud ning ei tee kellelegi kahju, kuid võib päästa kellegi elu.

 

Mida teha kui kahtlustad perevägivalda?

Kuidas suhelda kannatanuga, kui kahtlustad vägivalda?

Väljenda muret – kui teema tõstatad, siis ütle, et soovid omavahel rääkida tähtsast küsimusest. Varu vestluseks rahulik aeg ja koht. Räägi, mida oled näinud või kuulnud, ja väljenda, mis sind muretsema paneb. Maini, et vägivallale ei ole õigustust ning keegi ei pea oma kodus hirmu tundma. Eakate ja laste puhul võid küsida ka konkreetseid küsimusi, nt kas keegi on Sulle haiget teinud või ähvardanud seda teha.

Kuula – rääkimine on raske, nii et kui inimene hakkab rääkima, siis kuula ja väljenda hoolimist. Rääkijal on vaja, et teda usutakse – anna positiivset tagasisidet selle kohta, et lähedane on valmis sinuga keerulisest teemast rääkima. Ära väljenda kahtlusi (“kas ikka on nii hull”), ära süüdista (“mis sa ise tegid”), ära kritiseeri (“miks sa ei tee nii”), ära tõtta lahendusi pakkuma (“sa peaksid tegema nii”).

Toeta – väljenda oma hoolimist ja muret. Uuri, kuidas saaksid sõpra toetada – lähtu oma lähedase poolt väljendatud soovidest ning mõtetest, mitte oma isiklikust arvamusest. Jää oma lähedasele toeks ka siis, kui arvad, et tema otsused on valed või ebaloogilised.

Julgusta – uuri, millised on abi saamise võimalused. Aita lähedasel mõelda, milline abi variant sobiks talle kõige paremini, kuid ära otsusta tema eest – kui otsuste initsiatiiv ei pärine kannatajalt, võib abini jõudmine olla raskendatud. Ole valmis ka selleks, et abi küsimine võib võtta aega aastaid.

Reageeri – näita initsiatiivi. Paku end vajadusel aitama laste hoidmisega või ole valmis minema lähedasele traumapunkti toeks. Kui kellegi elu on ohus või kui näed-kuuled vägivalda kõrvalt, siis helista kohe politseisse.

 

Kuidas suhelda vägivallatsejaga?

Kui su tuttav või lähedane on vägivaldne, siis soovita tal otsida professionaalset abi. Vägivaldse käitumise muutmine on raske ja pikaajaline protsess. Vägivallatsejaga suhtlemisel kuula tema seisukohti, kuid rõhuta, et vägivaldne käitumine on lubamatu. Vägivaldset käitumist hukka mõistes ei mõista me hukka inimest ega anna talle hinnangut, vaid toome välja konkreetse käitumise probleemid. Probleemiks ei ole inimene, vaid valik, mis ta konkreetses olukorras teinud on. Lase vägivallatsejal oma mõtteid ning arusaama toimunust selgitada. Vägivaldne käitumine võib tuleneda liiga suurest hoolduskoormusest, stressist, sõltuvushäiretest ja paljudest muudest teguritest, kuid on alati vägivallatseja vastutus vägivald lõpetada. Suhtlemisel keskendu sellele, millist kahju selline käitumine põhjustab tema lähedastele.

  • Nõu sekkumiseks saad ohvriabi kriisitelefonilt 116 006
  • Kui kellegi elu või tervis on otseses ohus, siis helista 112

 

Mida oodata ohvriabi kriisitelefonile 116 006 helistades?

Ohvriabi kriisitelefonile vastavad ohvriabi spetsialistid annavad nõu vägivallaga seotud teemadel. Nad kuulavad su rahulikult ära, saad mure korral tuge ja nõu. On normaalne, et sa ei tea, mida vägivalla kahtluse korral teha ning kuidas sellele teemale läheneda. Ohvriabi spetsialistid pakuvad sulle tuge ja nõuandeid konkreetses olukorras käitumiseks.

Allikad: MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Justiitsministeerium

www.naisteabi.ee/nouanded_lahedastele.html

www.naistetugi.ee/vagivallast/kuidas-aidata

https://abiksohvrile.just.ee/et/mis-juhtus/perev%C3%A4givald/kuidas-aidata-inimest-kes-l%C3%A4hisuhtev%C3%A4givalla-ohver