Pakume hädaolukorras ja kogukondi traumeerivates sündmuste korral psühhosotsiaalset kriisiabi. Toetame kriisi läbielanud inimesi ja perekondi, et vähendada traumeeriva sündmuse mõju nende toimetulekule. Et seda saavutada, pöörame tähelepanu emotsionaalse ja füüsilise turvatunde taastamisele, põhivajaduste rahuldamisele ning taastumist võimaldava sotsiaalse keskkonna kujundamisele. Aitame ka kriise lahendavatel asutustel märgata inimeste psühhosotsiaalseid vajadusi ja nõustame neid oma töötajate abistamisel.

Mõned inimesed on kriisiolukorras teistest haavatavamad ja vajavad seetõttu toetust. Sel juhul pakub sotsiaalkindlustusamet psühhosotsiaalset kriisiabi, psühholoogilist esmaabi, taastavaid aruteluringe ja järelabi. Abi pakutakse nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud inimestele, aga ka abistavate asutuste töötajatele.

Psühhosotsiaalne kriisiabi on katustermin paljudele toetavatele tegevustele, millega leevendatakse kogukondi ja inimesi mõjutavate hädaolukordade ja suurõnnetuste tagajärgi. Samuti leevendatakse nii kahjulikke tagajärgi sotsiaalsetele suhetele, tervisele ja igapäevasele toimetulekule. See on abistamisprotsess, mille eesmärk on parandada inimeste heaolu- ja turvatunnet.

Psühhosotsiaalset kriisiabi viivad ellu paljud asutused, kogukonnad, vabatahtlikud ja lähedased, oluline on ka eneseabi.  Sotsiaalkindlustusamet on psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisel kontaktpunkt. Ohvriabi reageerimistiim koordineerib sündmusi koos teiste sündmust lahendavate asutuste ja spetsialistidega kohapeal. Järelabi tähendab, et ohvriabi töötaja toetab hiljem abivajajaid, märkab varakult psüühikahäireid ning leiab vajadusel täiendava abi.

Psühholoogiline esmaabi on inimlik ja toetav abi traumeeriva sündmuse üle elanud inimesele, kes vajab toetust. Psühholoogilise esmaabi näol pakutakse praktilist abi ja tuge, hinnatakse vajadusi ja muresid ning abistatakse inimest põhivajaduste katmisel (näiteks toit ja vesi). See tähendab ka inimese lohutamist ja aitamist, et ta tunneks end rahulikuna, abi teabe ja teenuste leidmist ning kaitset edasise kahju eest.

Taastavad aruteluringid pakuvad võimalust väljendada emotsioone, mis on tekkinud näiteks õnnetusjuhtumite ja teiste traagiliste sündmuste tagajärjel. Arutelud järgivad kindlat metoodikat ning seda juhivad kaks erapooletut vahendajat. Osalemine on vabatahtlik ning eeldab vaid seda, et inimene suudab ja soovib usaldada ning jagada just seda teemat, mis on talle täna aktuaalne. Rühmas võivad osaleda väga erinevad inimesed, kuid osaleda võib ka enda rühmaga. Aruteluringis osalemine ei vaja ettevalmistust. Ringina võib kohtuda nii ühel kui ka mitmel korral.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi vastutab vajalikul määral ohvrite abistamise ja psühholoogilise esmaabi eest ka välismaal toimunud sündmustes, kus kannatavad eesti inimesed. Amet vastutab ohvrite saabumise eest kriisikoldest Eestisse, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Helista psühhosotsiaalse kriisiabi reageerimistiimi käivitamiseks kriisitelefoni numbril 116006. Helistada saab sündmust lahendava või hädaolukorra lahendamise eest vastutava asutuse töötaja.

Loe psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse kohta lähemalt siit.

Eriolukorra vältel aitavad psühhosotsiaalse kriisiabi tegevused elanikkonnal psühhosotsiaalselt hakkama saada ja olukorraga kohaneda. Samuti on tegevused abiks, et esmareageerijate töövõime säiliks ja neil õnnestuks vältida läbipõlemist.

Eriolukorra kestel tähendab elanikkonnale suunatud kriisiabi:

  • adekvaatset ja ajakohast infot ning selgeid käitumisjuhiseid;
  • tuge baasvajaduste rahuldamise tagamisel;
  • tuge inimeste igapäevaseks toimetulekuks;
  • turvaliste valikute toetamist ja lootuse andmist;
  • psühholoogilise esmaabi laia kättesaadavust.

On kriitiliselt tähtis toetada kriisist puudutatud inimesi (otseseid ja kaudseid ohvreid) ning abistajaid. Selleks tuleb:

  • anda adekvaatset infot ja selgeid käitumisjuhiseid;
  • tagada töökohal turvalisus ja turvatunne;
  • lahendada tööandja toel pere ja lähedastega seotud küsimusi;
  • rahuldada igapäevast toimetulekut ja baasvajadusi (uni, toit, sotsiaalne suhtlus jms);
  • tagada psühholoogilise esmaabi kättesaadavus;
  • tagada spetsialiseeritud abi töökohal (juhtide tähelepanu ja toetus, meeskonnasisesed toetusmeetmed, grupisupervisioon, väljaelamisvestlused jne).

Eriolukorra järel on psühhosotsiaalse kriisiabi roll toetada elanike ja spetsialistide taastumist ning normaalsesse elurütmi naasmist. Psühhosotsiaalse kriisi järel vajavad kriisist enam traumeeritud inimesed sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tuge nende vaimse tervise ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks. Vajadusel tähendab see ka professionaalset psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi.

Psühhosotsiaalset kriisiabi korraldab sotsiaalkindlustusamet, kes toetab tegevusega kriisi juhtivat asutust. Praktiliste tegevuste näol viivad psühhosotsiaalset kriisiabi ellu paljud asutused, kogukonnad, vabatahtlikud ja lähedased. Oluline roll on ka eneseabil.

Sotsiaalkindlustusamet viib psühhosotsiaalse kriisiabi tegevusi ellu selliste töösuundade kaudu:

1. informeerimine;

2. otsene abi pakkumine;

3. tugi asutustele ja spetsialistidele;

4. elanikkonna ja asutuste informeerimine;

5. uute vajaduste skriining, tegevuste koordineerimine.

 

PSÜHHOSOTSIAALSE ABI KANALID

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond koostas psühhosotsiaalse toimetuleku koostamiseks sotsiaal- ja hoolekandevaldkonna juhtidele ja töötajatele tugipaketi. Tugipakett on ülesehitatud valgusfoori põhimõttel, kus rohelisel alal on ennetavad, kollasel toetavad ja punasel reageerivad tegevused. Tugipakett aitab juhtidel ära tunda ja leida sobilikke meetmeid töötajate ja enda toetamiseks, nii keerulistel aegadel kui ka igapäevases töös.