Perevägivald ja lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald inimeste vahel, kes on parasjagu või on kunagi olnud lähedases suhtes. Lisaks abikaasadele ja partneritele mahub siia alla ka lähedase inimese vägivald lapse, eaka või puudega inimese vastu.

Vägivalla all võivad kannatada nii naised ja mehed kui ka lapsed ja eakad. Kõige levinumal juhul kasutab mees vägivalda naisest pereliikme, eelkõige abikaasa või elukaaslase vastu. Seetõttu on paljude naiste jaoks kõige ebaturvalisem koht nende kodu. Igasugune rünnak on nii kodus kui ka väljaspool kriminaalkuritegu.

Tihti teeb kõige rohkem haiget meile inimene kes “hoolib” meist kõige rohkem. Seetõttu on abi otsida raske, sest üheaegselt võime vägivallatsejat nii karta, vihata kui ka armastada.

Enamasti kannatavad lähisuhtevägivalla all naised, sest on sageli meestest füüsiliselt ja majanduslikult nõrgemad. Ometi võivad lähisuhtevägivalla all kannatada ka mehed. On oluline, et inimene julgeks otsida abi sõltumata enda soost.

Milles väljendub vägivald?

  • Füüsilise vägivalla korral teeb üks inimene teisele füüsiliselt haige: lööb teda, põletab, kägistab jne. Füüsilist vägivalda on kõige lihtsam ära tunda.
  • Psühholoogilist vägivalda iseloomustab hirm vägivallatseja ees. Siia kuulub emotsionaalne väärkohtlemine, millega kaasneb teise inimese väärikuse õõnestamine. Sageli isoleerib väärkohtleja inimese sõpradest, perekonnast, koolist ja töötamisest.
  • Seksuaalse vägivalla korral sunnib inimene teisele vastu tahtmist peale seksuaalseid tegevusi.
  • Majandusliku vägivalla korral muudab üks inimene teise endast rahaliselt sõltuvaks, näiteks kontrollib pangakontot või keelab käia tööl või koolis.

Tihti tunneb vägivalla all kannatav inimene, et tema on juhtunus süüdi, mistõttu on tal raske toimuvast rääkida. Ent vägivalla leplik talumine ei ole lahendus. Vägivallal on ka palju eri ilmeid ja seetõttu on seda vahel raske ära tunda. Pea meie spetsialistidega nõu kohe, kui tunned, et midagi on Sinu lähisuhtes või peres valesti. 

Võta ühendust sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoniga 116 006 või leia lähim naiste tugikeskus või seksuaalvägivalla kriisiabi keskus.

Kuidas aidata vägivaldses suhtes lähedast?

Vägivaldses suhtes inimene tunneb end üksildase ja hirmununa. Seepärast tuleb Sul ära tunda märgid, mis viitavad vägivaldsele lähisuhtele, ja olla talle toeks. Julgusta inimest oma murest rääkida, väljenda muret, toeta ja julgusta teda. Kui tunned, et enda teadmistest jääb napiks, pea nõu politsei või ohvriabitöötajaga.

Kuidas ennast vägivaldses suhtes kaitsta?

  • Kui tunned, et olukord on Sulle ohtlik, helista kohe häirekeskusesse numbril 112. Ära pelga helistada politseisse – nii võid päästa vägivallast nii iseenda kui ka oma lapsed.
  • Mõtle enda ja oma laste ohutusele. Aruta usaldusväärse inimesega läbi enda turva- ja põgenemisplaan. Turvaplaani aitab Sul koostada näiteks ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja. Plaani on hea koostada turvalises paigas, sest vägivalla toimumise ajal võid Sa olla šokiseisundis.
  • Kui koostad turvaplaani, siis mõtle ka sellele, miks ei võiks Sa minna turvalisesse paika juba täna.
  • Usalda oma instinkte. Kui tunned, et oled ohus, siis ilmselt see nii ongi. Vahel on vägivallatseja käitumisest näha märke, et ta võib ärrituda ja vägivalda kasutada. Paki valmis hädavajalikud asjad ja varu võimalusel piisavalt raha. Jäta need asjad sõbra juurde või tööle. Ole valmis lahkuma esimesel võimalusel ohutusse kohta, näiteks naiste turvakodusse. 
  • Lepi lähedastega kokku abikutsung või salasõna (SMS, kokkulepitud ikoon fb-s), millega saad turvaliselt märku anda, et oled ohus. Lepi ka lastega kokku salasõna.
  • Hoolitse vigastuste korral selle eest, et saad esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad, kui Sulle endale esmapilgul tundub.
  • Pöördu ka arsti poole, kes fikseerib vigastused ja võtab vajalikud proovid. On tähtis, et seda tehakse võimalikult kiiresti, et arst saaks võimalikult palju tõendusmaterjali. Jälgi, et arst Sinu vigastused dokumenteeriks. Kui Sa ei soovi arsti poole pöörduda või kahtled, kas esitada politseisse avaldus, siis tee oma vigastustest pilti. Nii fikseerid aja, millal vigastused tekkisid.
  • Pea päevikut. Märgi kuupäevaliselt üles vägivallateod ja ähvardused.
  • Säilita võimalusel tõendusmaterjali. Hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms.
  • Räägi ka lastega kodus toimuvast vägivallast ning õpeta lastele, kellega võtta ühendust, kui nad on koos vägivallatsejaga ja kardavad.
  • Räägi oma murest parimale sõbrale või inimesele, keda väga usaldad.
  • Otsi abi organisatsioonidest või ühendustest, kes oskavad sind aidata, näiteks politseist numbrilt 112, sotsiaalkindlustusameti ohvriabist 116 006naiste tugikeskustest ja toimepanijate tugiliinilt 6 606 077.
  • Kui otsustad partneri maha jätta, siis mõtle iga samm hoolikalt läbi – mida sa teed, kui ta järgmine kord sulle helistab, te kokku saate, ta sinu ukse taha ilmub jne. Väljenda end võimalusel konkreetselt ja hoidu pikematest selgitustest. Kui partner jätkab Sinuga häirival moel ühenduse võtmist, teata talle uuesti kirjalikult, et ei soovi temaga suhelda. Kui häirimine jätkub, võid Sa alati pöörduda politseisse ja teha teate ahistava jälitamise kohta.
  • Arvesta, et vägivallatseja võib teha kõik, et Sind tagasi võita. Ometi ei tähenda see, et vägivaldsus kaoks – hiljem kordub kõik uuesti ja vägivald läheb ainult suuremaks.

Ära usu, et kõik on sinu süü. Vägivallatseja vastutab oma käitumise eest ise. Sina ei suuda teda muuta ning vägivallatsejat saavad aidata vaid spetsialist ja tema ise.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 on 24/7 valmis Sind ära kuulama ning nõu ja jõuga abiks olema. Meiega saab suhelda ka veebivestluses lehel www.palunabi.ee. Hädaolukorras helista hädaabinumbrile 112. Leia lähim ohvriabi töötaja või naistetugikeskus siit.