Noored

noored istuvad trepil
lipusüsteem

 

Sensoa lipusüsteem on meetod laste ja noortega (0–18 aastat) töötavatele spetsialistidele. See aitab hinnata, milline seksuaalkäitumine on aktsepteeritav ja milline mitte, ning sellele vajaduse korral reageerida. Lipusüsteem toetab tervet seksuaalset arengut ja ennetab seksuaalvägivalda. See annab osalistele ühise keele, et rääkida avatult seksuaalsusest, piiridest ja seksuaalkäitumisega seotud olukordadest.

 

lipusüsteem

 

Lipusüsteemi töötas välja seksuaaltervise organisatsioon Sensoa (Belgia) ning seda levitab rahvusvaheliselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste organisatsioon Rutgers (Holland). Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud Rutgersiga lepingu, et materjali hariduslikul eesmärgil levitada. 2020. aastal korraldati koo Tervise Arengu Instituudi, justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooliga edasikoolitajate koolitused ning välja töötamisel on täiendavad infomaterjalid.

Loe ka: “Lipusüsteem: laste ja noorte lubamatule ja sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine.” Tallinn: sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, 2020 (PDF)

 

Lisainfo ja koolitused: [email protected]

 

Eesmärk

Kinnine lasteasutus (KLAT) pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lapsele või noorele, kelle käitumine ohustab tugevalt tema enda või teiste elu, arengut ja/või tervist, mistõttu tuleb piirata tema vabadust. Teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas ilma enda või teiste elu, tervist ja arengut kahjustava käitumiseta.

Kinnises lasteasutuses piiratakse lapse liikumisvabadust, mis on üks olulisemaid põhiõigusi. Seega on tegu ühe intensiivsema ja vabadust piiravama abinõuga, mille kohta saab otsuse teha vaid kohus. Seetõttu tuleb teenuse vajalikkust põhjalikult kaaluda.

 

Põhilised kinnisesse lasteasutusse suunamise põhjused

  • vägivaldsus ja agressiivsus teiste inimeste või vara vastu;
  • vargused;
  • sõltuvusainete kuritarvitamine;
  • seksuaalne riskikäitumine (nt üleseksualiseeritus);
  • koolikohustuse täitmata jätmine;
  • sagedane kodust eemal ööbimine;
  • enda vastu suunatud vägivald (lõikumine, suitsiidsed kalduvused).

On oluline, et erinevad käitumismustrid esinevad koos, need on süstemaatilised, pikaajalised ja jätkuvad.

 

Olukorrad, kus KLAT üldjuhul ei sobi

Kinnise lasteasutuse teenus ei sobi, kui laps või noor vajab füüsilise või psüühilise tervisehäire tõttu pidevat meditsiinilist jälgimist ja sekkumist. Sellised seisundid võivad olla:

  • vahetu suitsiidioht;
  • äge psühhoos;
  • söömishäirest tingitud füüsilise seisundi halvenemine;
  • äge stressreaktsioon ainsa psüühilise käitumist mõjutava häirena.

 

Teenuse kestus

Kinnise lasteasutuse teenust saab korraga taotleda maksimaalselt üheks aastaks.

 

Teenuseosutajad

Hetkel pakub Eestis kinnise lasteasutuse teenust neli asutust: 

Kokku on Eestis ligikaudu 100 teenusekohta. 


 

Teenuse sisu

Kinnises lasteasutuses tagatakse lapsele ja noorele struktureeritud keskkond, mis on toetav ja hooliv ning mõtestatult korraldatud. Reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas ja omaette, õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega. Pakutakse individuaal- ja rühmategevusi, füüsilist aktiivsust, toitumist, vaba aja tegevusi jm ning toetatakse traumadest taastumist. Noorel võimaldatakse kogeda võimetekohaste tegevuste kaudu eduelamust.

Noore ümber töötab tema arengut toetav spetsialistidest koosnevad tiim. Rühma kasvatusala töötajad tagavad noorele ööpäevaringselt turvalisuse ja arendavad tegevused. Laste ja perede toetamiseks kaasatakse lisaks kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid, psühholoogid, sostsiaalpedagoogid jt). Samuti pakutakse noorele hariduslikku tuge.

Teenusel toetutakse noore tugevustele ning lähtutakse tema individuaalsetest vajadustest. Tegevused on suunatud stabiilsuse ja toetuse pakkumisele, arengu ja raskesti mõistetava käitumise muutumise toetamisele, sh uute hoiakute ja oskuste tekkele. Kõigi tegevuste eesmärk on, et noor tuleks kinnisest lasteasutustest väljudes kogukonnas ja tavakeskkonnas toime teisi ja end kahjustamata. 

Lapse ja noored elavad kuni kuueliikmelistes rühmades, kus on ühised koosviibimise alad ja üldjuhul igaühel oma tuba. Konkreetne inimeste arv rühmas sõltub toimetuleku tasemest ja omavahelisest sobivusest.

“Kinnine” ei tähenda, et noored on asutuses 24/7 lukus uste taga. KLAT asutuse meeskonnal on õigus lapse ja noore vabadust erineval määral reguleerida vastavalt sellele, kuidas noor käitub ja kokkulepetest kinni peab. 

Noored käivad kodukülastustel, väljasõitudel ja vahel trennis väljaspool asutust. Teenuse eesmärk on toetada lapse ja noore sujuvat naasmist lasteasutusest kodusesse keskkonda, seega antakse noorele samm-sammult rohkem vabadust, usaldades talle samaaegselt ka rohkem vastutust. KLATi eesmärk ei ole last ühiskonnast isoleerida – juba KLATi saabudes hakatakse plaanima tema elu väljaspool teenust, toetama ja harjutama kogukonda naasmist. Teenus peab olema nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui vajalik, et saavutada põhilisi teraapilisi eesmärke.

 

Töö noore ja perega kinnise lasteasutuse teenuse ajal 

Samal ajal, kui noor on teenused, peavad toimuma muutused ka kodus ja kogukonnas, sh toetavas võrgustikus. Vaid nii jäävad KLATis saavutatud muudatused püsima ja tagasilangust esineb minimaalselt. Kui noor on veetnud aasta KLATis, ei ole sealsetest pingutustest üldjuhul kasu, kui muutunud ei ole keskkond, kuhu ta pärast teenuse lõppu naaseb. Teenuselt lahkudes vajab laps või noor teda ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute poolt toetust ning tuge, et kinnistada teenusel omandatu ja uued käitumismudelid, mis tagavad ennast ja teisi hoidva eluviisi. 

Noor vajab, et tema koduses keskkonnas olevad lähedased ja temaga seotud spetsialistid oleksid tema koju naasmiseks valmis. Seetõttu tuleb hoida ja toetada noore ning tema vanemate/eestkostja/asenduskodu töötajate suhteid (külastused ja kohtumised kinnises lasteasutuses, kodukülastused teenuse ajal, pereteraapia jms). Samuti tuleb toetada erinevate teenuste ning nõustamiste abil noore lähedasi ning spetsialiste, kelle roll on nende elus oluline. Näiteks võivad last kasvatavad isikud vajada vanemlike oskuste arendamist, psühholoogilist tuge, mentorlust, tugiisikut, kooli personal võib vajada konflikti vahendust, asenduskodu mentorlust, st perevanemate toetamist jne. 

Võtmeisik ja lapse juhtumikorraldaja on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Omavalitsus toetab aktiivselt koos KLATi teenuseosutajaga last ja peret kogu aja, mil laps viibib teenusel, ah aitab planeerida kodukülastusi. Vaid nii on võimalik avaldada positiivset mõju ja tagada toetus nii lapsele kui ka tema lähivõrgustikule.

 

Mida saab teha kohalik omavalitsus?

  • Suhelda teenusel oleva lapse ja perega/asenduskoduga ning teenuseosutaja tugipersonaliga vähemalt korra kuus;
  • jälgida, kuidas muutub pere dünaamika pärast lapse KLATi minekut ning motiveerida peret osalema samal ajal toetavates programmides ja teenustel;
  • hoida ja tugevadada lapse ja teda kasvatavate inimeste kontakti külastustega, sh toetades teiste ühistegevuste planeerimist;
  • vahendada teenuseosutajaga suhtlemise kaudu teadmist, mis last või noort käivitab, ning õpetada oskuseid riskikäitumise maandamiseks ja muutunud käitumise säilitamise toetamiseks;
  • toetada lapse kodukülastusi, vajadusel selgitada kogukonnas kinnise lasteasutuse teenuse sisu ning vähendada hirme ja stigmasid;
  • korraldada koos ülejäänud võrgustikuga regulaarseid kohtumisi. Teha koostööd nii lapse teenusel viibimise kui ka väljumise ajal, vähendamaks lapse tagasilanguse võimalusi; 
  • kaardistada ja lahendada konflikte (koostöö sotsiaalkindlustusameti ja/või KLATi teenuseosutajaga) eri tasanditel, enne kui laps naaseb teenuselt tavakeskkonda (kool, noortekeskus, pere, asenduskodu jm);
  • leida koos lapsega tema jaoks usaldusväärne täiskasvanu (usaldusisik), kes toetab lapse iseseisvumist ning toimetulemist tavakeskkonnas.

 

Jätkutugi – teenuselt lahkumine ja naasmine kogukonda

Teenuselt lahkumise planeerimist tuleb alustada päevast, mil laps teenusele jõuab, ent mitte hiljem kui kolm kuud pärast teenuse algust. Lapse tagasilanguse ja riskikäitumise ennetamiseks tuleb jätkata pere toetamist erinevate teenuste ja nõustamistega ka pärast kinnise lasteasutuse teenuse lõppu. 

Jätkutugi on võrgustikutöö, mille raames plaanitakse koos lapse ja perega reaalseid tegevusi, mis toetaksid lapse väljumist teenuselt, suurendaksid tema iseseisvust ja toetaksid suhteid lähedastega. Tegevuskava/plaani koostamisel on oluline arvestada lapse tausta, vajaduste ja reaalsete võimalustega. Samuti on plaani koostamisel oluline, et lapsel säiliks keskne roll ning ta mõistaks, kuidas ta saab oma elu juhtida ja võtta selle eest vastutust.

KLATist väljumine tuleb nii lapsele kui ka perele kujundada võimalikult sujuvaks, et üleminekufaas kinnisest asutusest tavakeskkonda kulgeks kõigile mugavalt. On äärmiselt oluline, et hiljemalt kolm kuud enne teenuselt lahkumist on konfliktid kogukonnas lahendatud ning lapsel sobiv elukoht, haridus/tööalane/huvialane väljund ning toetav ja sobiv usaldusisik. 

Lapse naasmisel kogukonda võivad ka tuge vajada ka last kasvatavad inimesed, sest see on kriitiline aeg, mil peresuhted võivad taas muutuda. Et ennetada lapse tagasilangust, tuleb toetada noore ja teda kasvatavate inimeste omavahelisi suhteid, sh suhteid võrgustikus (nt raviasutus, haridusasutus, rehabilitatsiooniteenuse osutaja, tugiisik, huvitegevuse pakkujad jm). 

KLAT jätkutoe planeerimise juhend

Jätkutoe planeerimise juhend 
 

Sotsiaalkindlustusameti koordineeritud abimeetmed

Sotsiaalkindlustusamet pakub ka erinevaid muid toetavaid sekkumisi: 

Taastav õigus annab konflikti osapooltele võimaluse kohtuda turvalises keskkonnas, et arutada erapooletu vahendaja toel tehtud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid. Kontakt: Annegrete Johanson [email protected]

  • Taastavate aruteluringide eesmärk on jagada turvalises keskkonnas mõtteid ning kuulata teisi, et toetada nii ennast kui ka rühma keerulises olukorras. Taastavad ringid toimuvad ühel korral 4–8 liikmelises rühmas, kestavad kuni kaks tundi (rühma soovil võib kohtuda mitu korda) ning neid juhib kaks neutraalset arutelujuhti. Taastavad ringid on edukad ka väiksemas rühmas ning selline formaat sobib hästi lapse perele või asendusperele, enne kui laps teenuselt koju naaseb. See annab võimaluse rääkida pere ja noore/lapse hirmudest ja ootustest ning leevendada pingeid.

 

  • Konfliktivahenduse eesmärk on tuua kokku inimesed, keda konflikt/juhtunu on mõjutanud. Nad arutavad, mis juhtus, millised on osapoolte vajadused ning kuidas juhtunu võimalikult hästi heastada, nii et osapooled saaksid edasi liikuda. Vahendus põhineb lahendusprotsessidel, milles osalevad aktiivselt kõik osapooled. Selle eesmärk on osapooli tervendada ja luua turvaline kogukond. Selline formaat sobib hästi, et toetada last/noort kooli ja kogukonda naasmisel.

 

Abivajava lapse sotsiaalne rehabilitatsioon (SRT) on eesmärgipärane ja aktiivne teenus, mille käigus toetatakse abivajava lapse ja tema võrgustiku psühhosotsiaalset toimetulekut. SRT sisaldab vähemalt kolme teenust: tegevusterapeut, loovterapeut, sotsiaaltöötaja, psühholoog, eripedagoog, logopeed, füsioterapeut, kogemusnõustaja, arst ja õde. Abivajava lapse puhul peavad lapse hindamise juures olema psühholoog/psühhiaater, sotsiaaltöötaja ja eripedagoog.

Kontakt: Marge Laks; 5303 7450; [email protected] 

Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programm on perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon (nt kool, sõbrad). Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt perele sobivas kohas (sh kodus). Uuri lähemalt siit.

Veel võimalusi lapse toetamiseks:


 

KLATi taotlemise seaduslik alus

  • SHS’i § 130¹-⁵ alusel saab lapse suunata KLATi teenusele, kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste inimeste elu või tervise ning seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. (Taotleja: kohalik omavalitsus)
  • KarS § 87 alusel saab teenusele suunata 14–18 aastase alaealise, kes on toime pannud kuriteo või väärteo ning kelle puhul otsustab kohus rakendada mõjutusvahendina alaealise kinnisele lasteasutuse teenusele suunamist. (Taotleja: politsei, prokuratuur, kriminaalhooldus)
  • KrMS’i § 131 lg 3² alusel võib kohus alaealise inimese vahistamise korral määrata, et vahistamine asendatakse tema kinnisesse lasteasutusse paigutamisega. (Taotleja: prokuratuur)

Otsuse teenusele suunamiseks teeb alati kohus. Jõustunud kohtumäärust või -otsust kohustuvad täitma kõik Eesti Vabariigi inimesed.

 

KLATi taotlemine

Kinnisesse lasteasutusse suunamise eelduseks on spetsialistide hinnang, et KLAT on lapsele vajalik ja lähtub tema parimast huvist). Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane ainult juhul, kui see aitab tagada tema heaolu ja piirata tema kahjustavat käitumist ning vähem piiravad meetmed ei oleks tulemuslikud. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui paigutamata jätmisega kaasneb suurem kahju.

Kohalik omavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse §1302 alusel

  • Kohalik omavalitsus (KOV) esitab sotsiaalkindlustusametile KLATi taotluse, et saada arvamus, kas lapse kinnisesse asutusse paigutamine on ainus olemasolev abimeede, millega saab last aidata.

NB! On oluline, et eelnevalt viiakse läbi põhjalik abivajaduse hindamine. Materjalid asuvad SKA kodulehel.

 

  • Taotlus arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta asub SKA kodulehel: www.sotsiaalkindlustusamet.ee > Lapsed ja pered > Lastekaitse > Abiks spetsialistile > Dokumendivormid > Taotlus arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta.
  • SKA lastekaitse osakond (LKO) annab teenusele suunamise põhjendatuse kohta arvamuse 30 päeva jooksul.
  • SKA lastekaitse osakond (LKO) ja ohvriabi osakond (OEO) teevad lapse võrgustikuga koostööd, et veenduda, et KLAT on viimane abinõu ja muud meetmed on ammendunud. Vajadusel palutakse KOVil kui juhtumikorraldajal kutsuda kokku ümarlaud, kus osalevad lapsega seotud spetsialistid.

KLATi mittejõudmisel on võrgustikutöö eesmärk toetada lapse riskikäitumise vähenemist kogukondlike meetmetega. KLATi jõudmise korral tuleb leida sobiv teenusekoht ning võrgustikutöö, et toetada lapse turvalist naasmist nii teenusele kui ka hiljem teenuselt väljudes kogukonda.

  • SKA informeerib taotluse alusel võimalikku teenuseosutajat (TO), et valmistuda ühiselt lapse võimalikuks saabumiseks ning valida ja kujundada lapsele sobivaim keskkond. On väga oluline, et SKA ja teenuseosutajad oleksid enne kohtuotsuse/-määruse tegemist ja jõustumist teadlikud konkreetse lapse vajadusest, riski- ja kaitseteguritest.

 

  • KOV esitab kohtule järgmise infoga avalduse:
    • selgitus, milles seisneb lapse käitumisest tingitud oht tema enda elule, tervisele või arengule või teiste inimeste elule või tervisele;
    • hinnang lapse abivajadusele lastekaitseseaduse §-s 28 sätestatud alustel;
    • ülevaade lapsele varem KOVi või riigi pakutud meetmetest;
    • põhjendus, miks ei saa lapse käitumisest tingitud ohtu kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega;
    • SKA arvamus lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta;
    • ülevaade meetmetest, mida KOV kohaldab lapse ja teda kasvatavate inimeste suhete ning last kasvatavate inimeste toimetuleku ja vanemlike oskuste toetamiseks lapse kinnisesse lasteasutusse saamise ajal ja järel.
  • Kui KOV loobub kohtule taotluse tegemisest, palume teavitada sellest SKAd aadressil [email protected].
  • Kohus teeb otsuse alaealise KLATi suunamiseks/suunamata jätmiseks ning edastab kohtumääruse SKA-le ([email protected]), KOV-le ja TO-le. Kohtumäärus tuleb SKA-le edastada ka avalduse rahuldamata jätmisel, et oskaksime seda arvestada teenuskohtade planeerimisel.
  • Alaealise viib teenuse kohapeale lapsevanem, seaduslik eestkostja, vajadusel KOV-i kaasabil.
  • Kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist peab koguma ja edastama teenuseosutajale vajalikud dokumendid, et teenuseosutaja saaks teha vajalikud ettevalmistused lapse teenusele saabumise osas. Teenuseosutaja vajab KOV-ilt järgmisi dokumente:
  1. juhtumiplaan, sh tegevuskava;
  2. väljavõte õpilasraamatust ja klassitunnistuse koopia;
  3. õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart või kinnitatud koopia;
  4. koolipoolne õpilase iseloomustus;
  5. koolivälise nõustamismeeskonna otsus tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks, sh õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks (olemasolu korral);
  6. psühhiaatriline hinnang (olemasolu korral);
  7. lapse rehabilitatsiooniplaan (olemasolu korral).
  • Vajadusel on võimalik teenusel viibimise perioodi TO, KOV-i või lapse seadusliku esindaja ettepanekul kohtu otsusega lühendada või pikendada.

NB! Kui KOV teeb kohtule avalduse, ei saa SKA sellest teada. Seetõttu on väga oluline, et teavitate avaldust tehes SKAd. Piisab, kui saadate kirja aadressile [email protected] .

Näiteks:

„Anname teada, et tegime (lapse nimi) kohta (kohtumaja nimi) avalduse KLATi suunamiseks. Lisaküsimuste puhul on kontaktisik: (nimi, telefon, e-post).“

 

Prokuratuur, politsei, kriminaalhooldus karistusseadustiku §87 alusel mõjutusvahendina

Kui menetleja soovib, et alaealisele kohaldaks mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, palume:

  • võtta eeskätt ühendust kohaliku omavalitusega, et saada ülevaade lapse abivajadusest ning seisukoht lapse paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse. Lapsega seotud menetlustes on lastekaitsetöötaja võtmeisikuks. Lastekaitsetöötaja saab hinnata lapse terviklikku abivajadust ning tal on parem ülevaade, mis saab selle piirkonna (sh mujal) sotsiaalsüsteem lapse ja pere abistamiseks pakkuda. Lisaks saab lastekaitsetöötaja teha tööd ka lapse perekonnaga. KLATi vajaduse ilmnemise korral tuleb KOV lastekaitsespetsialistil valmistada last ette tema võimaliku suunamise asjus KLAT teenusele. Samuti tuleb tal planeerida lapse teenusele viimist ning edasisi sekkumis- ja abistamismeetmeid pere ja lapse toetamiseks. Seetõttu peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti teavitama juba enne kohtueelse ettekande tegemist.
     
  • Seejärel võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga ([email protected]) ning saata olukorra (sh KLATi vajaduse) lühikirjeldus ning küsida koha tagamise võimalikkust teenusel. 

NB! Oluline on, et menetleja teavitaks SKA'd, millal on menetlejal plaanis pöörduda KLAT ettepanekuga kohtusse ning millal planeerib kohus lapse osas ärakuulamise. 

  • Enne koha olemasolu tagamist kutsub SKA koostöös menetlejaga kokku täiendava võrgustiku, mille eesmärk on ühiselt hinnata, kas lapse abistamiseks on võimalik rakendada muid vähem piiravaid meetmeid ja teenuseid (nt MDFT, SRT, RV jm).
     
  • Pärast SKA teavitamist ja läbirääkimist esitab taotleja kohtule avalduse sobiva mõjutusvahendi määramiseks või mõjutusvahendi liigi muutmiseks. Kohus teeb otsuse ning juhul kui mõjutusvahendina taotletakse KLAT-i, edastab kohus kohtumääruse SKA-le ([email protected]), suunajale ja TOle (ka avalduse rahuldamata jätmisel).
     
  • Alaealise viib teenuse kohapeale lapsevanem, seaduslik eestkostja, vajadusel KOV-i kaasabil.

 

NB! SKA peab olema kursis lapse ja tema abivajadusega, et planeerida koostöös võimaliku teenuseosutajaga lapse saabumist ja valmistada ette keskkonna. 

 

Prokuratuur Kriminaalmenetluse seadustiku § 131 lg 3² alusel vahistamise asendamiseks 

  • Kui prokuratuur kaalub vahistamise asendamist kinnise lasteasutuse teenusega, tuleb sellest kohe SKA-le teada anda. SKA annab info võimaliku koha asjus ning valmistab teenuseosutajat lapse saabumiseks, sh saab TO teha lapse jaoks ettevalmistavad toimingud. Palun edastada info aadressil [email protected] või võtke ühendust KLATi koordinaatori või teenuse juhiga. 
  • Lapse elukohajärgne KOV lastekaitsespetsialist peab planeerima, kuidas abistatakse koos teenuseosutajaga last ja tema peret pärast teenusele suunamist. Seetõttu on oluline, et prokuratuur teavitaks juba taotluse tegemise hetkel KOVi lastekaitsespetsialisti võimalikust KLATi suunamisest.
  • Lapse kohta saab ja tuleb küsida lisainfot KOVi lastekaitsetöötajalt. Töövälisel ajal (nädalavahetused või olukordades, mil ei ole võimalik tööpäeva alguseni oodata) saab prokurör küsida STAR andmeregistris sisalduvat infot lasteabitelefonilt 116 111. Lisaks helistamisele on vajalik, et prokurör edastab e-kirja [email protected], kus kirjeldab, millist infot vajab.

Järelepäringut tehes palume viidata, et tegu on kriminaalasja menetlusega ja andmeid küsitakse tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 32 lg 2 ja KrMS § 214 lg 1 ja KrMS§ 215 lg 1: nt lapse nimi ja isikukood, puudega seotud andmed, KOV töötaja sissekanded STARi jm, kontaktandmed, kellele info edastatakse, ning isikukoodi, kellele väljavõte saadetakse (andmete krüpteerimiseks).

  • Prokuratuur teeb kohtule taotluse.
  • Kohus teeb otsuse ja edastab kohtumääruse SKA-le ([email protected]), prokuratuuri ja TO-le. Otsus tuleb edastada SKA-le ka avalduse rahuldamata jätmise korral, et planeerida lapse abistamist väljaspool KLAT-teenust. Kohtumäärus tuleb saata ka KOV lastekaitsetöötajale, kelle ülesanne on toetada last ja tema peret lapse teenusel viibimise ajal, sh suhelda TO-ga.
  • KOV edastab esimesel võimalusel SKA-le ja TO-le väljavõtte juhtumiplaanist, milles on ülevaade lapsele varem KOVi või riigi pakutud meetmetest.
  • Politsei tagab alaealise viimise teenusele.

 

Soovitused ja üldpõhimõtted KLATi taotlemisel ja otsuse tegemisel

  • KLAT teenusele saab korraga suunata maksimaalselt üheks aastaks (vastavalt TsMS § 538. lg 2 ei või inimest kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). 
  • Kohtumäärustest/otsustest, mis on tehtud pikemaks kui üks aasta, tuleb teada anda otsuse/määruse tegijale ja paluda parandust. Kui ühe aasta jooksul ei ole vajadus KLATi teenuse järele ära langenud, tuleb teha uus taotlus KLAT teenuse määramiseks, st teha tuleb uus terviklik taotlusprotsess (KOVi avaldus SKA-le, SKA arvamus, kohtusse pöördumine). 
  • Palume KLATi suunamisel jätta kohtumäärusele/otsusele märkimata konkreetne teenuseosutaja. See annab SKA-le võimaluse reageerida lapse vajadustele paindlikumalt ning valida lapse parimast huvist lähtuvalt sobivaim teenuseosutaja. 
  • Kui teenuse lõpp seotakse kooli õppeaastaga, tuleb teenuse osutamise ajaks märkida õppetöö lõpp (enamasti juunis; kui laps jääb suvetööle, siis augustis) või õppeaasta lõpp. Kui on soov, et laps jääb KLATi õppeaasta lõpuni, palume kohtult taotleda teenusele jäämist nii, et lapsel jääks KLATist väljudes aega kohaneda tavakeskkonnaga ja valmistuda uueks õppeaastaks uues koolis. Sellisel juhul võiks KLATi lõpetada mitte õppetöö lõpul, vaid 15. augustil.
  • Palume alaealiste suunamisel määrata kohtu otsuses võimalusel teenusel viibimine järgmise sõnastusega:
    • „kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üks aasta, s.o. (kuupäev)“
    • Põhikooli lõpetajatel palume teha suunamine teenusele „kuni õppetöö lõpuni“. Selgituseks: õppetöö lõpeb juunikuus, õppeaasta augustikuu lõpus.
  • Vahistamise asendamise korral palume kohtumääruses/otsuses fikseerida, kas vahistamise asendamise periood algab alaealise kinnipidamisest või otsuse väljakuulutamisest.
  • Palume saata kutsed kohtuistungile ka teenuseosutajale, et ta saaks teha koostööd lapse istungile toimetamisega (sh vahistamise korral, kui prokuratuur peab vajalikuks näiteks konvoi kasutamist).

Palume teil järgida kinnise lasteasutuse teenuse taotlemisel ülaltoodud juhiseid. Nii on erinevad osapooled (taotleja, SKA, lapse seaduslik esindaja, teenuseosutaja ja kohus) ühises infoväljas. Seeläbi saame tagada, et KLATi suunatud lapse vastuvõtt toimub sujuvalt ning teenuseosutaja on tema saabumisel asutusse saanud teha ettevalmistusi (nt valmistada ette rühmad, lapsed, ruumid ja töötajad).

NB! Hetkel on nõudlus kohtade järele väga suur ning SKA töötab iga päev selle nimel, et lapsed saaksid vajalikke sekkumisi, sh arendame ennetavaid sekkumisi ja alternatiivseid teenuseid. Toetame kõiki osapooli, et tagada, et KLATi jõuavad esmajärjekorras kõige suurema abivajadusega lapsed.

 

Lisainfo: 

[email protected] 

Koordinaatorid:

Sandra Sutting,  [email protected], 5306 7526

Laura Kane, [email protected], 58805726

Kätriin-Eliis Jaaniste, [email protected], 53050914

Terli Linnas (Lõuna-Eesti piirkond) [email protected], 59146071

Kinnise lasteasutuse teenuse juht:

Enelis Linnas, [email protected]; 58039675

Kui soovid kinnise lasteasutuse korralduse ja sisu kohta rohkem infot, siis loe siit:

Millise teenusega on tegu?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksteenus, mille ülesanne on toetada laste psühhosotsiaalset toimetulekut. Seeläbi soovitakse ennetada abivajavate laste riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist. Näiteks pakutakse tuge hariduse omandamisel, suurendatakse eneseteadvust, arendatakse eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist ning toetatakse noore valmisolekut asuda võimetekohasele tööle.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavad teenust vähemalt kolm spetsialisti järgmisest loetelust: tegevusterapeut, loovterapeut, sotsiaaltöötaja, psühholoog, eripedagoog, logopeed, füsioterapeut, kogemusnõustaja, arst ja õde. Sotsiaalne rehabilitatsioon on eesmärgipärane ja aktiivne teenus, mille käigus toetatakse abivajava lapse ja tema võrgustiku psühhosotsiaalset toimetulekut. Abivajavale lapsele rehabilitatsiooni teenuse osutamisel on tähtis roll juhtumikorraldusel ning lapse ja tema pere motivatsiooni regulaarsel toetamisel.

 

Kellele on teenus mõeldud?

Teenus on mõeldud lapsele, kellel on lastekaitseseaduse järgi abivajadus ning kelle abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid, mis ei ole olnud piisavad. Lapse abivajadust on ka hinnatud kohaliku omavalitsuse abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnanguvormis. Teenusele on võimalik suunata last ka siis, kui varasemate abimeetmete pakkumine ei ole olnud mõjuval põhjusel võimalik.

 

Kuidas teenust saab?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemise protsessi alustab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes hindab lapse heaolu neljas valdkonnas. Kui vähemalt kahes valdkonnas esinevad olulised puudujäägid ja varasem abi pole olnud piisav, koostab lastekaitsetöötaja keskkonnas STAR lapse juhtumiplaani ja tegevuskava ning täidab abivajava lapse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnanguvormi. Hinnanguvormi leiab siit.

Lastekaitsetöötaja lisab täidetud dokumendid keskkonda STAR. Ta määrab sotsiaalkindlustusameti peaspetsialisti lapse juhtumivõrgustiku liikmeks ning annab talle volitused vaadata ja muuta menetlust. 

 

noored

 

SOS Suitsiidi Ohu Signaalid on USAst eestindatud suitsiidiennetusprogramm koolinoortele, kus õpetatakse:

  • depressiooni saab ravida. Osalejaid julgustatakse vajaduse korral abi otsima;
  • kuidas märgata endal või sõbral depressiooni ja suitsiidi ohumärke;
  • sõnumi ACT tähendust: 
    • A (acknowledge) – anna sõbrale teada, et oled märganud tal depressiooni või suitsiidi ohumärke ja et see on tõsine asi; 
    • C (care) – ütle sõbrale, et hoolid temast ja tahad aidata; 
    • T (tell) – ütle usaldusväärsele täiskasvanule, et oled oma sõbra pärast mures.
  • kelle poole saavad õpilased koolis pöörduda, kui nad vajavad abi.

 

Programm on

  • 90 minutit pikk;
  • läbiviimiseks ei pea olema vaimse tervise spetsialist. Oluline on, et läbiviija on laste heaolust huvitatud ning tutvub enne programmi põhjalikult materjalidega.
  • originaalprogramm on mõeldud 13-17 aastastele (High School õpilastele), eestindatud versiooni on pilooditud 10. ja 11. klassi õpilastega;
  • lühidalt sisu:
    • video1+arutelu,
    • video2+arutelu,
    • video3+arutelu,
    • depressiooni küsimustik,
    • abisoovisedeli täitmine.

 

Materjalid, mida SOS programmi läbiviimiseks vajate

Alusta SOS programmi edastamise juhendi lugemisega. Vali vastavalt läbiviimise viisile kas lähi- või kaugõppes edastamise juhend

 

Järgmisena uuenda või loo õpilase ohutuse plaan.

 

Teavita koolipersonali ja lapsevanemaid, et plaanite programmis osaleda, ning saada neile videokoolitus koos tutvustava kirjaga (koolipersonaliga jaga ka õpilase ohutuse plaani).

 

Räägi õpilastega programmis osalemisest (täpsemalt juhendis). Enne programmi saada neile meenutav e-kiri, näidis siin:

 

Programmi läbiviimisel võta abiks arutelujuhend: 

 

Arutelu toetamiseks on loodud Powerpointi esitlus, mida võib endale sobivamaks muuta:

SOS_Slaidid_opilastele_markmetes_video_lingid.pptx

 

Videod on üleval Youtubeis. Võimalik on valida kolme eestikeelse versiooni vahel (ilma subtiitriteta, venekeelsete subtiitritega ja ingliskeelsete subtiitritega).

 

Peale videoid ja arutelusid täidetakse lähiõppes depressiooni küsimustik:

 

Peale depressiooni küsimustiku arutelu täidetakse abisoovi sedelid:

 

Peale programmi läbiviimist on oluline osa ka järeltegevustel. Täpsemalt on kirjas lehe alguses olevas juhendis.

 

Küsimuste korral tutvu KKK-korduma kippuvate küsimustega:

 

 

Lisainformatsiooni saamiseks palun pöördu:

Tiiu Sikemäe- SOS suitsiidiennetusprogrammi projektijuht

[email protected]