Vaheta teksti suurus:
Eesti keeles

Vägivalla pealtnägijale

Iga kümnes paarisuhtes täiskasvanu kogeb aasta jooksul perevägivalda. Kuna vägivalla all kannataval inimesel on sageli raske abi otsida, on kõrvalseisjatel ülioluline roll märgata ja abi pakkuda. Sinu sekkumine võib päästa kellegi elu! 

Perevägivald on varjatud probleem, mis jääb tihti koduseinte vahele. Inimene ei pruugi otsida abi, sest tal on hirm. Ta võib karta, et vägivald muutub tõsisemaks või ta jääb lastest ilma. Abi otsimist võib raskendada ka häbitunne. Inimene võib karta, et teda ei usuta või süüdistatakse vägivalla provotseerimises. Vägivalla all kannatav inimene või ka ekslikult arvata, et teda ei saagi aidata. Seetõttu on ülioluline, et kõrvalseisjad toetaksid inimest ja annaksid vägivallakahtlusest kohe teada.

Millised märgid viitavad lähisuhtevägivallale? 

Vägivallale viitavaid märke on palju ja erinevaid. Kui märkad tuttava inimese käitumises muutust, näiteks väldib varem sotsiaalne sõber väljas käimist, ei räägi oma eraelust ning on endasse tõmbunud, võib see olla märk vägivaldsest suhtest. Samamoodi näitavad silmatorkavad muutused laste käitumises, et kodus ei pruugi kõik korras olla. Muutust märgates juhi sellele delikaatselt tähelepanu ning uuri, mis tuttava või lähedase elus toimub.

Füüsilisest vägivallast annavad märku verevalumid ja sage töölt või koolist puudumine. Kuigi vaimne vägivald ei jäta füüsilisi jälgi, kaasnevad sellega suurem stress, ärevus ja halvenenud tervis. Pidev halb enesetunne, suutmatus keskenduda ja ülitugev reaktsioon vigadele näitavad, et midagi on valesti. Kui märkad, et kolleegil on raskuseid, siis uuri talt, kuidas läheb.

Kui Su lähedasel on tekkinud ootamatult võlad, välja on lülitatud kommunaalteenused (vesi, elekter) või otsib ta soodsat elamispinda, olgugi et tal oli varem oma kinnisvara, võib see viidata majanduslikule vägivallale.

Vägivalla all kannatavat inimest iseloomustab pidev hirmutunne ja valvelolek. Kui inimene muudab partneri juuresolekul käitumist, võib see näidata hirmu vägivalla ees. 

Vabanduste ja õigustuste otsimine oma lähedase halvale käitumisele võib tähendada, et suhtes ei ole kõik hästi. See on sage vanemaealiste inimeste puhul, kes oma laste vägivaldset ja halvustavat käitumist varjavad või pehmendavad. Eakate vähene teadlikkus vägivallast ja sõltuvus väärkohtlejast võib tõsta riski, et neid kasutatakse ära majanduslikult või jäetakse hooletusse. Eakate hooletusse jätmisele võivad viidata määrdunud riided, hoolitsemata juuksed, kõhnumine või katkised abivahendid.

Ka valjud hääled naabrite juurest võivad viidata vägivallale. Kui kahtlustad, et midagi on valesti, siis suure tõenäosusega nii ongi. Oma mure väljendamine on alati põhjendatud ega tee kellelegi kahju, kuid võib päästa kellegi elu.

Kui naabrite juurest kostub karjumist, vägivallale viitavaid hääli või appikarjeid, siis teavita koheselt politseid telefonil 112

Kui kahtlustad, et Sinu naabri, kolleegi, sugulase või sõbra peres on vägivalda, siis räägi sellest. Kui Sa ei tea kuidas seda teha, annavad sekkumiseks nõu spetsialistid ohvriabi kriisitelefonil 116 006.

Kui näed tänaval pealt näiteks kaklust või miskit muud, kus läheb vaja politseinike abi, siis helista numbril 112. 

Seejärel:

  • Mõtle enda turvalisusele. Sageli on soovitav mitte ise sekkuda, vaid helistada politseisse ja ära oodata politseipatrulli saabumine ning ise ohtlikust paigast lahkuda.
  • Kui kuritegu saab ära hoida ilma viga saamata, püüa kurjategijaid takistada. Tihti piisab vaid sellest, kui annad kurjategijatele valju hääle tekitamisega märku, et neid on märgatud.
  • Kui võimalik, jäta meelde või pane kirja võimalike kahtlustatavate ja tunnistajate andmed ja edasta need politseile.
  • Kui kuriteo tulemusena on keegi vigastada saanud, ütle seda politsei korrapidajale või helista hädaabinumbril 112.
  • Ole tähelepanelik ja anna kõik oma kahtlused edasi politseile.

Kuidas aidata abivajavat inimest?

Paljud meist on näinud avalikus kohas abivajavat inimest. Ometi ei tule me sageli selle peale, et saame teda ka ise aidata. Ei politsei ega ka kiirabi jõua bussipeatuses kössitava abivajajani, kui keegi neile hädasolijast teada ei anna.

Helista hädaabinumbril 112, kui kuuled näiteks kõrvalkorterist kisa, sõimu ja appihüüdeid või näed pealt vägivallatsemist. Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist inimest, mistõttu ei tasu minna ise tüli lahendama.

Abivajajaga suheldes räägi temaga. Ära anna talle hinnanguid, vaid aita tal mõista, et tema ei ole vägivallatsemises süüdi. Julgusta teda otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole.

Kuidas suhelda vägivallatsejaga?

Kui Sinu tuttav või lähedane on vägivaldne, siis soovita tal otsida professionaalset abi. Vägivaldse käitumise muutmine on pikaajaline ja raske protsess. Vägivallatsejaga suhtlemisel kuula tema seisukohti, kuid rõhuta, et vägivaldne käitumine on lubamatu. Vägivaldset käitumist hukka mõistes ära mõista hukka inimest ega anna talle hinnangut, vaid too välja konkreetse käitumise probleemid. Probleemiks ei ole inimene, vaid valik, mille ta on konkreetses olukorras teinud. Lase vägivallatsejal jagada oma mõtteid ning seletada, mis tema meelest toimus. Vägivaldne käitumine võib tuleneda liiga suurest hoolduskoormusest, stressist, sõltuvushäiretest ja paljudest muudest teguritest, kuid vägivalla lõpetamine on alati vägivallatseja vastutus. Suhtlemisel keskendu sellele, millist kahju põhjustab see käitumine tema lähedastele.

  • Nõu sekkumiseks saad ohvriabi kriisitelefonilt 116 006.
  • Kui kellegi elu või tervis on otseses ohus, siis helista 112.

Kui muretsed enda käitumise pärast ning tahad astuda samme, et midagi muuta, siis helista vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077.

Peida veebileht kiiresti