Lastevastane vägivald võib tähendada hülgamist, aga ka füüsilist, emotsionaalset või seksuaalset väärkohtlemist. Näiteks jätab täiskasvanu lapse hooletusse, karjub tema peale, raputab, lööb või tutistab. Täiskasvanu võib last väärkohelda ka mitmel moel, näiteks füüsiliselt ja emotsionaalselt.

Julge otsida abi, kui Sind on lapsena väärkoheldud, sest see kogemus võib mõjutada Sinu heaolu ka täiskasvanuna, tekitades ärevust, unehäireid, suitsiidsust, usaldamatust jne.

 

Mida teha?

  • Vestle kellegagi, keda usaldad.  Pöördu professionaali poole, kui tunned, et lähedaste toetusest jääb väheks. Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116 111 ja ohvriabi kriisitelefon 116 006 on 24/7 valmis Sind ära kuulama ning nõu ja jõuga abiks olema.
  • Teavita väärkohtlemisest politseid. Isegi kui Sinuga juhtunust on möödunud aastaid, võib politseiga suhtlemine aidata Sul juhtunuga rahu teha. Samuti maandab see riski, et Sind väärkohelnud inimene käitub sarnaselt mõne teise lapsega.
  • Väärkohtlemise kogemus võib suurendada riskikäitumist. Otsi abi, kui tarvitad liialt meelemürke, Sul on probleeme lähisuhtes jne.

Erinevaid konflikte saab lahendada taastava õiguse abil. Näiteks on taastavast õigusest abi lähisuhte- ja seksuaalvägivalla, vaenukuriteo, ahistava jälitamise, liiklussüütegude, õnnetusjuhtumite, küberkuritegude, õigusrikkumiste, varguse ja kakluse korral. Loe taastava õiguse kohta rohkem siit.

Vaata ka www.lasteabi.ee

Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116 111 ja ohvriabi kriisitelefon 116 006 on 24/7 valmis Sind ära kuulama ning nõu ja jõuga abiks olema. Meiega saab suhelda ka veebivestluses lehel www.palunabi.ee. Hädaolukorras helista hädaabinumbrile 112. Vaata infot, kuidas teatada abivajavast lapsest www.lasteabi.ee.