Õnnetusjuhtumid ja traumeerivad kriisisündmused on ootamatud ja harvaesinevad ning neid ei saa ette näha ega kontrollida. Sellised sündmused mõjutavad rohkem kui ühte inimest, näiteks maakonda, kogukonda või riiki. Need põhjustavad surma, traumasid või suurt varalist kahju ning paiskavad segi kogukonna igapäevalu.
Sellised sündmused on näiteks tulekahjud, üleujutused, inimtegevusest põhjustatud kriisijuhtumid, tuuma- ja mürgiste jäätmetega seotud õnnetused, terrorirünnakud, koolitulistamised, tapmised, enesetapud, autoõnnetused, tööõnnetused, koduvägivald ja kuriteod, sh kallaletungid, röövid, mõrvad, vägistamised, laste seksuaalne kuritarvitamine ja väärkohtlemine.
Kuigi need sündmused mõjutavad mingil moel kõiki, võivad inimeste reaktsioonid ja tunded erineda. Nad võivad tunda hirmu, ärevust, segadust. Mõni inimene võib reageerida kergelt, mõni raskemalt. See, kuidas keegi reageerib, sõltub paljudest teguritest, näiteks sündmuse raskusastmest, varasematest kogemustest, olemasolevast toetusest, kultuuritaustast ja vanusest.
Õnnetusjuhtumite korral saab abi psühhosotsiaalsest kriisiabist, psühholoogilisest esmaabist ja taastavatest aruteluringidest. Teatud juhtudel saab ohvriabi töötaja pakkuda Sulle psühholoogilise nõustamise või psühhoteraapia võimalust. Loe rohkem siit.
Kriisidel võib olla pikaajaline füüsiline ja emotsionaalne mõju. Millestki olulisest ilma jäämisel võivad inimesed kogeda kaotustunnet. Kriis võib kaasa tuua mitmeid kaotusi, näiteks vara, kodu või töökoha kaotuse, eraldamise lähedastest, naabritest ja sõpradest. Inimene võib kogeda ka kaotusi, mida tunnetavad eelkõige nad ise: kontrolli ja väärikustunde, heaolu ja lootuse, unistuste, turvatunde ja usalduse kaotus. Psühholoogiline esmaabi on esimene samm, et vähendada selliste kaotuste mõju ja anda inimestele tugevust ja vastupidavust, mida nad vajavad toimetulemiseks ja jätkamiseks. Psühholoogilise esmaabiga toetatakse inimese toimetulekut.
Psühholoogilise esmaabi on soovitanud paljud rahvusvahelised eksperdid. Sotsiaalkindlustusamet on eesti keelde tõlkinud juhise “Psühholoogilise esmaabi: juhend otsestele abistajatele”. Pakume ka koolitusi nii päästjatele, meedikutele ja sotsiaaltöötajatele kui ka kõigile neile, kes tunnevad, et tahavad olla kriisisituatsioonis teadlikumad abistajad.
Psühholoogilise esmaabi tegevuste hulka võib kuuluda turvatunde taastamine, abistamine põhivajaduste katmisel, teabe saamisel ja teenuste leidmisel. Psühholoogilise esmaabi osutamiseks ei pea abistaja olema väljaõppinud psühholoog, psühhiaater või muu nõustaja – igaüks saab omandada vajalikke esmaabivõtteid kriisiolukorras olevate inimeste toetamiseks.
Võta vajadusel ühendust oma piirkonna ohvriabi töötajaga, kes saab tutvustada Sulle erinevaid abivõimalusi ning pakkuda tuge ja nõustamist. Teatud puhkudel saab ta pakkuda Sulle psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 on 24/7 valmis Sind ära kuulama ning nõu ja jõuga abiks olema. Meiega saab suhelda ka veebivestluses lehel www.palunabi.ee. Hädaolukorras helista hädaabinumbrile 112.