Leina ja kaotusega toimetulek eriolukorras

Artikkel on valminud sotsiaalkindlustusameti psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse juhi Helen Altoni ja peaasi.ee koolitaja ja psühholoogi Elina Kivinuki koostöös. Kasutatud on ka siseministeeriumi juhiseid matuste korraldamiseks.

Oleme täna kahjuks olukorras, kus Eestis on surnud esimene koroonaviirusesse nakatunud inimene. Teiste riikide kogemusi arvesse võttes tuleb meil valmis olla selleks, et see ei pruugi jääda viimaseks surmajuhtumiks. Seetõttu on oluline jagada mõtteid, millest võib olla abi kõikidele, kes tänases eriolukorras kaotusvalu või leinaga peavad silmitsi seisma.

Iga inimese lein on eripärane. Kuigi leina läbielamist on püütud lihtsustatult kirjeldada erinevate etappide ja mudelitena, on tähtis meeles pidada, et igaühe lein on ainulaadne. Ka viis, kuidas inimesed surmateatele reageerivad, võib olla ootamatu. Harvad pole juhtumid, kus inimene hakkab surmateadet kuuldes naerma. Seda võib võtta kui inimese kaitseseisundit ning seda ei tohiks halvustada või selle peale ärrituda. Samamoodi on unikaalsed ka inimese käitumisviisid leinaajal: mõned asuvad operatiivselt tegutsema, mõned sooviks lihtsalt magada, kuni õudne tunne mööda läheb. Ka leinas kogetavad tunded on erisugused ning võivad olla mõjutatud kas varasematest kaotuskogemustest või üleüldisest stressist. Hea on mõelda emotsioonidest kui sõnumikandjatest: mida see ütleb mulle, et praegu just niiviisi tunnen?

Keelepruuk on oluline. Tähelepanu tuleb pöörata, kuidas surmajuhtumitest räägitakse. Vältida tuleks liigdramaatilist keelekasutust. Nii ei ole lahkunu „võitluses alla andnud“, ta ei ole „viiruse ohver“, ei ole milleski „süüdi“. Ta on ilmselt elanud pika ja ilusa elu, milles on hulganisti huvitavaid hetki ja ta on ise pakkunud rõõmu paljudele enda ümber. Kuigi inimene on siit elust lahkunud koroonadiagnoosi tõttu, siis see ei pea teda tervikuna määratlema. Võib kokku leppida, et temast võib alati rääkida, meenutades hetki, kui ta oli veel elavate keskel, kui oli terve ja nautis elu rõõmuga. See toob tänutunde ja rahu.

Pakkuge inimestele online-võimalusi kaastunde avaldamiseks. Just olukorras, kus sotsiaalne läbikäimine ei ole soositud ja kõik inimesed ei pea ehk võimalikuks matustel osaleda, on hea pakkuda platvormi, kus inimesed saavad avaldada lähedastele kaastunnet, aga ka jagada meenutusi ja tänutunnet. See toetab lahkunu omakseid, aga aitab ka paremini enda leina kogemust mõtestada. Kui tavaolukorras ollakse harjunud kaastunnet avaldama sooja kallistuse või käepigistusega, siis just nüüd võib veebivõimalus osutuda turvaliseks toetusviisiks leinajatele.

Seitse soovitust leinaga toimetulekuks Atle ja Kari Dyregrovi raamatust “Toimetulek leinaga

  1. Tähtis on leida tasakaal leina ja tavaelus uuesti osalemise vahel
  2. Pea meeles, et lahkunut ei unustata kunagi, ta elab sinu südames edasi
  3. Perekonnas on tähtis, et suheldes ollakse üksteise suhtes avatud, aus ja otsekohene
  4. Ühised tegevused – eriti koos söömine – liidavad perekonda
  5. Leia ühistegevusi ja sea uusi eesmärke
  6. Lapsel on vaja informatsiooni ja toetust, kuid seda tuleb sobitada eaga
  7. Olemas on konkreetseid eneseabimeetodeid, mida saab kasutada igatsuse, viha, ärevuse, uneprobleemide ja muu sellise korral

Siseministeeriumi soovitused eriolukorras matusetalituse korraldamiseks

  • Nakatumise ärahoidmiseks tuleb matusetalitus läbi viia piiratud omaste ringis, sõltumata sellest, kas tegemist on kirstumatuse või urnimatusega;
  • Matusel tuleb hoiduda tavapärastest leina jagamise ja kaastunde avaldamise viisidest, kallistamisest ja kätlemisest, ning vältida muul viisil füüsilist kokkupuudet teiste inimestega;
  • Vältida tuleb lahkunu ja leinatalitusega seotud esemete puudutamist;
  • Matusetalitus tuleb läbi viia (äärmiselt) lühidalt;
  • Vältida tuleb peielaua korraldamist;
  • Vältida tuleb matusetalituse pidamist ruumides (kirikud, kabelid, kodud, ärasaatmiseks kohandatud ruumid) ja matusetalitus tuleb läbi viia kalmistul või mujal vabas õhus.

Rääkimine aitab. Tunnete jagamisest võib olla kasu, et kaose ja segadusega paremini toime tulla. Lähedaste ja sõpradega on eriolukorras võimalik vestelda telefoni teel, Skype’i videokõne vahendusel või mõnda muud tehnilist lahendust kasutades. Kui rääkimine on raske, võib aidata mõtete kirjutamine arvutisse või paberile. Tuge võid saada ka raamatutest – Toimetulek leinaga, Atle ja Kari Dyregrov ja Variant B, S. Sandberg ja A. Grant.

Kui sinu igapäevaeluga toimetulek on pikaajaliselt häiritud, soovitame sul pöörduda oma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, perearsti või vaimse tervise spetsialisti poole.

Alljärgnevalt on toodud valik asutusi, kes osutavad videosilla vahendusel psühholoogilist või psühhiaatrilist abi (asutused on aidanud kaardistada Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon VATEK):

  1. Ambromed Kliinik, www.ambromed.ee, registreerimine: +372 7451175, info@ambromed.ee
  2. Pirita Psühhiaatriakeskus, www.psyhhiaatriakeskus.ee, registreerimine: kliiniline psühholoog Maris Kolk +372 602 3036, maris@psyhhiaatriakeskus.ee, psühhiaater Katri Laja +372 602 3038, katri@psyhhiaatriakeskus.ee
  3. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus, registreerimine: +372 7427555, + 372 55517427,  tnk@tnk.tartu.ee
  4. Tartu Laste Tugikeskus, www.tugikeskus.org.ee, registreerimine E-R 10-14 tel. +372 7484666, ch.abuse@online.ee
  5. Katriito Nõustamis- ja Psühhoteraapiakeskus, www.katriito.ee, registreerimine +372 56 297 411, katriito@katriito.ee
  6. Tervisekliinik (Õie tn 37, Tallinn), www.tervisekliinik.ee; kliiniline psühholoog Anni Kuusik, registreerimine: teadvelolek@gmail.com, +372 56607871
  7. Marienthali Kliinik, Kotka Tervisemaja (Kotka 12, Tallinn), www.marienthalikliinik.ee, registreerimine: +372 6505036
  8. Perekonsultatsioonid OÜ, https://perekonsultatsioonid.ee, kliiniline psühholoog ja pereterapeut Kiira Järv +372 5219240, kiira@perekonsultatsioonid.ee, pereterapeut ja lapsevanemate suhtenõustaja, Gordoni perekooli koolitaja Kadri Järv-Mändoja +372 5296061, kadri@perekonsultatsioonid.ee, pereterapeudid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus: https://perekonsultatsioonid.ee/koolituskeskus/pereterapeudid/
  9. Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus, www.sensus.ee, registreerimine Tallinnas ja Paides +372 53415708, Pärnus +372 4422049, sensus@sensus.ee
  10. Confido Vaimse Tervise Keskus, http://www.confido.ee/vaimne-tervis, registreerimine: +372 6299 277, info@confido.ee
  11. Psühhoteraapiakeskus Kaare&Pruul, www.kaarepruul.ee, registreerimine: +372 55606212, info@kaarepruul.ee
  12. Meeletervis OÜ, www.meeletervis.ee, registreerimine: info@meeletervis.ee või helistades +372 56676848
  13. Peaasi.ee, e-nõustamine (kõigile) ja lühinõustamine noortele vanuses 16-26, peaasi.ee/kysi-noustajalt (eesti ja vene keeles)
  14. Inge Peterson Psühhoteenused, registreerimine: inge.peterson@gmail.com
  15. Tritamipi OÜ, kliinilise lapsepsühholoogi e-konsultatsioon vanemlusküsimustes, registreerimine: triinu.tanavsuu@gmail.com
  16. SeekCare OÜ (Tartu), www.seekcare.ee, registreerimine: info@seekcare.ee
  17. Mõttepeegel OÜ, psühholoogiline nõustamine, perekonna-psühhoteraapia, registreerimine: mot.peegel@gmail.com, kliiniline psühholoog, perekonnapsühhoterapeut Õnne Uus: +372 56 489 223
  18. ATKonsultatsioonid OÜ, kliinilise psühholoogi, kliinilise lapsepsühholoogi, töö- ja organisatsioonipsühholoogi konsultatsioon, http://www.anneliistali.com, registreerimine tali.anneliis@gmail.com
  19. Kalda & Kalda OÜ, kliiniline ja neuropsühholoog Tiina Kalda, registreerimine: tkalda@gmail.com, +372 5169432
  20. Carta Team OÜ, kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, Kätlin Juurik, katlin.juurik@gmail.com, +372 56218799
  21. Laste Vaimse Tervise Keskus, kliinilise psühholoogi konsultatsioon Skype’i või telefoni teel. Tasuta teenus nn eesliini töötajatele – arstid, õed, politsei jt (haigekassa rahastusel). Info +372 678 7422, Maris.Viik@lastehaigla.ee (COVID-19 kriisiaja teenus plaaniliste uuringute asemel)
  22. Alor OÜ, kliiniline psühholoog Kairi Alas, www.kairialas.ee, registreerimine: kairi@kairialas.ee
  23. Talvi Kallasmaa, kliiniline psühholoog, registreerimine: talvi.kallasmaa@ut.ee, +372 56691934
  24. Rapla Maakonna Psühholoogiateenistuse kliinilised psühholoogid Pille Kuldkepp ja Urve Uusberg (superviisor), registreerimiine: +372 5083533






Järgmine
Inimeselt inimesele