Head praktikad ja teiste lood

Kuidas hoida meeleolu üleval?

• Kõigi paremini toimib see, et oleme palju lähedastega telefonis ja videokõnede abil. Isegi dementsed on õnnelikud.
• Tegevusi, mida varem juhendas inimene väljastpoolt hooldekodu (nt lauluring), pakuvad nüüd klientidele kodu enda töötajad. Juhataja teeb klientide elust-olust pilte ja jagab neid lähedastega.
• Juhataja on hakanud jagama klientide ja töötajatega erinevaid nalju, mis internetis leidub, et huumoriga tuju ja motivatsiooni hoida.

Kuidas kaitsta ja hoida oma töötajaid ning nende vaimset tervist?

• Täiesti uus tegevus, et valvelaua töötaja kontrollib tööle tuleva personali kehatemperatuuri, desinfitseerib kaasa võetud toidukarbid jms.
• Praktikante võtame rohkem klientidega tegelema, saame töötajate koormust vähendada (med kooli tudengid), aitavad käia väljas jalutamas, mida hooldajad ei jõua.
• Juht on alati olemas, ka nädalavahetustel. On koostatud igasuguseid juhendmaterjale, igal hommikul on koosolekud. Kõiki inimesi majas igal hommikul kraaditakse. Meelelahutus (igasugune), mis on ära jäänud, nüüd tasapisi alustavad tegevustega, peavad 2+2-st kinni alati.
• Juhi ja töötajate omavaheline suhtlus on muutunud veel tihedamaks. Iga päev on vestlusring, kus räägitakse üle reeglid ja jagatakse kogemusi.
• Tööandja peab töötajatesse suhtuma alati väga hästi, see aitab igasugusest raskest olukorrast üle. Alati ei ole palk peamine, tunnustamine ja hea sõna aitavad raskusi ületada. Uus praktika: töötajate kontaktide vähendamiseks toidu toomine ettevõtte poolt, töötajad poes ei käi.
• Töötajad tuuakse tööle ja viiakse koju asutuse transpordiga, et nad ei peaks kasutama ühistransporti, töötajaid varustatakse ka väljaspool tööd isikukaitse vahenditega, et vältida nakatumist.
• Teeme  gruppides autelusid- köögipersonal, hoolduspersonal, majandus ja nii oleme saanud üksteisele toeks olla. Juhatajana tunnen huvi ka töötajate koduste terviste kohta.
• Kõige parem praktika, et juhataja lõi töötajate Facebooki grupi. Kõik loevad ja saavad kogu info sealt kätte.
• Tihemaks on läinud töötajatega omavahel suhtlemine, loodud sotsiaalmeedias grupp, mida varem polnud. Kõik on teemad/olukordadest teadlikud. Kõik töötajad saavad oma päeva seal ära arutada. Töötajad tunnevad ennast paremini.

Kuidas kaitsta kliente ja toetada neid raskes olukorras?

• Sugulastele on varasemalt saadetud e-kirjad, neid teavitatakse klientide tervisest – sobilik side hoidmine, kaebuseid pole.  
• Klientide suhtes on uus, et lähedaste pakkide puudumisel täidetakse erisoove, näiteks ostetakse kliendile sülti jms. Võtab maha klientide liigse pinge.
• Osadele sugulastele oleme öelnud, et saatku kirjad, meie prindime need välja ja loeme kliendile ette või teeb ta seda ise.
• Telefonitund on sisse seatud (T ja K) - lähedased helistavad hooldusjuhile, kes viib telefoni kliendile.
• Oleme olnud sammu võrra ees, oleme  majades säilitanud rahu, tavalise töörütmi. Nädalaplaanid muutsime, leiutasime alternatiivtegevused.
• Oleme loonud võimaluse klientidel lähedastega videokõnesid teha.

• on partner superviisor ja meeskonna sisene kovisioon.
• Meil on võimalus konsulteerida oma psühholoogiga; iga nädal toimub veebi teel koosolek, kus kõik saavad rääkida oma muredest ja rõõmudest; juhtkond on alati valmis toetama
• Meil toimus kriisinõustajaga video koosolek töötajatele ja igal töötajal oli võimalik vajadusel temaga ühendust võtta.
• Laiendasime meeskonna süsteemsed koosolekud iga esmaspäeva hommikul, zoomi keskkonda ning kaasatud oli terve meeskond. Igal nädalal vahetusid küsimused lähtuvalt hetkeolukorrast. Lisaks erialagruppide koosolekud toimusid varasemast tihedama sagedusega, meeskonna süsteemsed kovisioonid geograafilistes üksustes, grupisupervisioonid välissuperviisoriga, individuaalse supervisiooni võimalus. Kõik toimus videosilla teel. Lisaks läbiv sõnum ja soovitused kolleegidele, et ennekõike oleks hoitud töötaja ja me ise, siis saame ka klienti hoida - et töötajate vaimne tervis vastu peaks.
• Hea praktikana võtame videokohtumised, et alati ei pea peresid kutsuma keskuse ruumidesse kohapeale vaid saab ka videosilla kaudu teha. Eriti just saab seda kasutada esmane info vahetamisena, kui pere alles valib teenuse osutajat. Pika ajalise nõustamsiena seda ei kasutaks kui vaid infovahetamiseks.
• Videosilla vahendusel teenuse osutamine võiks toimuda ka sellisel juhul kui klient mingil põhjusel samal päeval (tihti nt paar tundi enne teenuse aega) teenusest loobub. Tihti ei jõua keegi teine piisavalt kiiresti loobutud ajale kohale tulla seega veebitund võiks olla hea asendusvariant.

Mis aitas Maarjamaa Hariduskolleegiumis tulla toime koroonast tuleneva pingega?

• Kogu elu kulges „koroona ajal“ suhteliselt suletuna. Lapsed elasid ja õppisid oma kasvatusrühmades, teiste rühmade/klasside lastega kokku ei saadud. Kodukülastusi ei toimunud, külalisi majja ei lubatud. Ka erinevad töötajad puutusid omavahel minimaalselt ja vaid hädavajadusel vahetult kokku. 
• Kõik töötajad, kes saabusid välisreisilt, jäid 14- päevaks koju karantiini. 
• Uued lapsed või „jooksust“ tulnud lapsed paigutasime eraldi rühma 14 päevaks karantiini. 
• Kuigi kõik, kellel vähegi võimalik, suunasime kaugtööle, siis olime juhtkonnaga nii laste kui töötajate jaoks (igaüks omal tasandil ja oma meeskonna jaoks) kogu aeg olemas. 
• Mõlemas õppekeskuses olid 2-3 juhtkonna liiget igapäevaselt majas, käisid rühmades, kuulasid muresid, jagasid informatsiooni, rääkisid nii töötajate kui lastega. 
• Igas rühmas töötas oma kindel meeskond nii õpetajate kui kasvatuspersonali näol, kes hoidsid oma tervist ja olid üksteisele toeks. 
• Igal laste kasvatusrühmal on oma meeskonna juht – sotisaalpedagoog, kes toetas ka „koroona ajal“ oma rühma lapsi  ja kasvatusmeeskonda. 
• Õpetajad korraldasid oma töö täiesti ümber, iga õpetaja töötas ühes kindlas rühmas, õpetajate tööd koordineeris ja neid toetas õppealajuhataja. 
• Köögipersonal ei puutunud majas kellegagi kokku, et hoida nakkusoht olematuna. 
• Järelevalve, kes liikus vajadusel rühmade vahel, kandis isikukaitsevahendeid ja samas toetas toitlustamisel, kuna toit viidi otse rühmadesse, et hoida kontaktide arv majas võimalikult väike. 
• Vahetult lastega töötajatele oli tasuta toitlustamine. 
• Igahommikune töötajate kraadimine oli kindel tegevus, mis tekitas mõnusat elevust ja turvatunnet, et keegi haigena tööle ei proovigi tulla.  
• Veel lisas turvalisust maskide ja kinnaste olemasolu (seda küll mitte päris eriolukorra alguses) ning võimalus igal hetkel käsi pesta ja nii käsi kui pindasid desinfitseerida. 
• Teavet, kuidas isiklikke kaitsevahendeid kasutada, jagati kõikidele töötajatele meili teel ning lisaks oli info riputatud nähtavale kohale seinale ning lastele selgitasid kasvatajad veel otse. 
• Töötajaid ja lapsi informeeriti olukorrast pidevalt.
• Lastele selgitati neile arusaadavalt olukorda nii maailmas, Eestis kui anti selgitust ka asutuse töökorralduse kohta. 
• Lapsevanematele jagati teavet nii kooli kodulehe kui sotsiaalpedagoogide kaudu, kes perega pidevalt kontakti hoiavad. 
• Kinnisel lasteasutuse teenusel on lastel tavapäraselt telefonide ja arvuti kasutamine piiratud. „Koroona ajal“ võimaldasime lastel igapäevaselt lähedastega suhelda.  
• Terapeutide ja laste vahel korraldasime Skype seansse, et laste toetamine erialaspetsialistide poolt ei katkeks. 
• Iganädalased juhtkonna ja meeskondade koosolekud toimusid Teamsi või Zoomi vahendusel, vajadusel kohtuti igapäevaselt ja räägiti olulised teemad kohe läbi, otsiti koos lahendusi. 

Põhiline – oldi kogu aeg üksteise jaoks olemas!

• SAKide e seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste poolt saan välja tuua, et meil oli tarvis muuta SAKide majajuhiseid (need on sellised käitumisjuhised haiglates, mis punktid tuleb täita, kui SV ohver pöördub abi järele) u 70 sammu osas, mida tuli teisiti teha eriolukorra ajal. Haiglad tegid väga operatiivselt need muudatused  ja ekspertidega omaltpoolt aitasime, kus vaja.
• Kuid ma pean ise heaks praktikaks, et meil on kodulehel SAKi videod, et mida ja kus ja kuidas SAKides teeme ning ka eriolukorra ajal saab jagada videosid ning anda edasi sõnumit, et SAKid on alati avatud ja sinna pöördunud abivajajaid käsitletakse alati erakorralist abi vajavate patsientidena. Seda sõnumit püüdsime ka nüüd olnud eriolukorra ajal levitada. 
• Info kiire liikumine vajalik. Nt toodi välja, et psühholoogilise abi info peaks olema olemas ja kättesaadav/inimestele jagatav kiiremini kui see oli (silmas peetakse ilmselt SKA poolt koostatud plakateid psühholoogilise abi võimaluste kohta.)   

Olulisena toodi välja mõte - hinda ja märka kolleegi.

Heaks praktikaks märgiti koostööd ja kiiret info jagamist; olukordadega kiiret kohanemist;  teadmist ning kogemust,  et ka ekstreemolukordades suudetakse tagada teenus; telefoni teel hea kontakti saavutamist asutustega; oskust kiiresti reageerida ja jääda rahulikuks; paranenud distantsjuhtimise – ja nõustamisoskust; kaugnõustamist; veebikoosolekuid. Leiti ka et kriisil oli lähendav mõju.

Näitlikustamiseks toome välja mõned pikemad kogemuste kirjeldused:

• „Kaugnõustamised toimivad ka väga edukalt. Hoiavad aega kokku ja on konstruktiivsed“.
• „Leidlikkuse arendamine ohutute kvaliteetsete töömeetodite rakendamisel (nt kohtumised vabas õhus, järgides 2+2 reeglit). Kaugnõustamise oskuste arendamine ning vilumus veebipõhiste võimaluste kasutamisel“.
• „Hea kommunikatsioon on kriisiajal väga oluline. Hea kommunikatsioon töökollektiivis võtab maha hirme ning võimaldab tööd paremini teha. Segane kommunikatsioon raskendab tööd.  Kriisiajal tulid välja head praktikad ja Lääne-Virumaal oli toeks see, et  NTK on  VIROLi tegevustesse kaasatud ning sotsiaalvaldkonna teenuste osas  oli seetõttu  hea infovahetus, mis andis turvatunde“. 
• „Tuleb ikka loota endale. MTÜ tugevus on pühendunud inimesed ja see kogemus oli, et meie inimesed ei anna alla rasketes olukordades. Suutsime isegi laieneda sel perioodil ja sisustada 4-toalise linna poolt antud täiendava pinna ilma, et meil oleks hankes selleks ettenähtud vahendeid“.

Ülejäänud tugikeskused kasutasid psühhosotsiaalseks toeks kovisioone,  regulaarset suhtlust meeskondades ( telefoni, veebi teel). Märgiti, et vajadusel pakuti ka supervisioone ja individuaalset psühholoogilist nõustamist. Meeskonna toetamiseks kasutati ka enda psühholooge. Loovtegevused, kommunikatsiooniväljundite väljatöötamine, koostöö ja uued loovad väljakutsed olid samuti abiks.