Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content

Vägivallast

Seksuaalvägivald

Kui oled spetsialist (õpetaja, sotsiaaltöötaja, meedik vms), kelle poole pöördub seksuaalvägivalla üleelanud inimene, või kui kahtlustad, et Sinu hoolealune on kogenud seksuaalvägivalda, tuleb Sul seista inimese huvide eest.

Juhenda teda, kuidas pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse. Lastevastase seksuaalvägivalla või selle kahtluse korral teavita alati politseid või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat. 

Lugemist

“Vägistatute kiirabi. Nelja haigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad kannatanutele abi ööpäev läbi” (28.08.2018 EPL, Laura Mallene)

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste infoleht 2018

Vaatamist

Millist abi pakutakse seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes? (est, rus, eng)

Ka siis, kui arvad, et oled ise süüdi

Даже если ты чувствуешь, что сама виновата

Ringvaate lugu (1.02.2018) Lääne-Tallinna Keskhaigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest

Konverents Trauma ja seksuaalvägivald. 19. november 2018. TÜ Narva Kolledži konverentsikeskuse

 

MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference)

MARACi mudel (Multi-Agency Risk Assessment Conference) lähtub ideest, et ükski amet ei suuda üksi võidelda kõrge riskiga lähisuhtevägivalla vastu, vaid ainult asutuste koostöös, süsteemselt ning tegevusi ja vastutust jagades. MARACi eesmärk on avastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumid, tagada kannatanu turvalisus, turvatunne ja toetada kannatanu iseseisva toimetuleku taastumist, tehes selle nimel struktureeritud võrgustikutööd. 

 
MARACi mudelist lähemalt

MARAC-i  eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõige raskemaid tagajärgi. See tähendab  lähisuhtevägivallast tingitud tapmiste, suitsiidide ja raskete tervisekahjustuste ennetamist. Samuti põlvkondade ülese raske lähisuhtevägivalla trauma ennetamist ja vähendamist.

MARAC hõlmab endas ohvrite lähisuhtevägivalla riskide tuvastamist ja hindamist DASH riskihindamise vahendiga, võrgustikutöös sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumikorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist.

Lisaks toetab ohvrit MARAC vabatahtlik.

Alates 2019. aastast töötab igas Eesti maakonnas MARAC-i mudeli põhimõtetest lähtuv MARAC tuumik, kuhu kuulub kohalik ohvriabi, politsei, KOV-i, naiste tugikeskuse, prokuratuuri, lastekaitse ja aina sagedamini ka meditsiini valdkonna esindaja. Kokku on MARAC’i tuumikuid Eestis 18.

MARAC mudel annab selge tegevusraamistiku, mis on suunatud lähisuhtevägivalla riskide maandamisele. Iga võrgustiku liige täidab juhtumi lahendamisel kindlat rolli, mis tuleneb tema tööst. Tegevuste elluviimist, tulemusi ja mõju jälgitakse üheskoos.

Kõrge riski kahtluse korral lähisuhtevägivalla juhtumis ja kui oled läbinud MARAC koolituse, vii kannatanuga läbi DASH riskihindamine. Kõrge riski tuvastamisel teavita piirkondlikku ohvriabitöötajat sellest esimesel võimalusel, kes juhendab Sind juhtumi suunamisel MARACi.

NB! DASH riskihindamise ankeete jt MARAC dokumente võib edastada ohvriabi töötajale vaid konfidentsiaalsel, krüpteeritud moel.

Juhul, kui Sa ei ole läbinud MARAC koolitust,  võta esimesel võimalusel ühendust ohvriabitöötajaga kes viib kannatanuga läbi riskihindamise.

MARAC koolitust on võimalik läbida  e-koolitusena.

Vaata  kursust tutvustavat videotreilerit, mis asub siin

Info LSV e-koolitusel osalemiseks asub siin

Kontaktid:

Anne Klaar - projektijuht

+372 5194 1359

[email protected]

 

Kertu Kesküla - koordinaator (MARAC vabatahtlikud)

+372 5340 6682

[email protected]

 

Merli Tammi-Jõeveer (koordinaator)

+372 5866 9932

[email protected]

 

Britta Hunt - projektijuht (koolitusvaldkond)

+372 5473 0949

[email protected]

 

Töö vägivalda kasutanud inimesega

Töö vägivalda kasutanud inimestega on keeruline, sest muutus võtab pikalt aega, inimest tuleb tihti motiveerida, abivajadused on mitmekülgsed ning pidevalt tuleb silmas pidada nii kliendi kui ka tema lähedaste turvalisust. Kui soovid arutada mõnda juhtumit või saada oma töös üldist nõu ja tuge, siis pöördu meie nõustajate poole, kes tegelevad iga päev vägivalda kasutanud inimeste nõustamisega. 

Võta meiega ühendust numbril 660 6077 tööpäeviti kell 10–16 või e-posti aadressil [email protected]

Samal numbril saavad abi ka inimesed, kes soovivad ennetada oma vägivaldset käitumist. Kui puutud oma töös kokku inimestega, kes on kasutanud vägivalda või võivad seda teha, siis suuna nad julgelt meie spetsialistidega ühendust võtma.

Psühhosotsiaalset nõustamist pakutakse eesti, vene ja inglise keeles ning mitte ainult füüsilise vägivalla puhul. Pärast esialgset kontakti on võimalik kokku leppida näost näkku või Skype’i kohtumisi. Tugiliinile helistajal on võimalik hinnanguvabas suhtluses analüüsida oma käitumist ja selle tagajärgi. Nõustajad on toeks vastutuse võtmisel ning aitavad seada samme vägivallast loobumise suunas. Nõustaja hindab riski ja abivajadust ning planeerib edasise sekkumise. Vajadusel suunavad meie nõustajad inimese hankepartnerite juurde sotsiaalprogrammi või edasisele individuaalnõustamisele. Lisaks on nõustajad aktiivsed võrgustiku koostöös.

Inimkaubandus

Inimkaubandusohvrite tugiteenuse poole soovitame pöörduda kui on kahtlus nt tööalase, seksuaalsele ekspluateerimisele, kuritegevusele sundimisele vms.

Mõned tunnused, millele tasub tähelepanu pöörata:

  • Kas inimest sunnitakse tegema tööd, millega ta ei nõustunud või milles ei ole eelnevalt kokku leppinud?
  • Kas inimest meelitati tegelema prostitutsiooniga?
  • Kas inimesele pakuti raha eest võõramaalasega kiiret abielu ja hiljem lahutust?
  • Kas inimest sunniti kerjama või toime panema kuritegu (varastama, midagi edasi müüma) või täitma mõnda vastumeelset kohustust, et keegi saaks majanduslikku kasu?

Kas seda tehes võeti inimeselt vabadus, kasutati vaimset või füüsilist vägivalda või pettust? Kas inimest ähvardati, meelitati või kasutati ära inimese haavatavat seisundit?

Kui jah, siis inimene võib olla inimkaubanduse ohver.

Ohvriabi seaduse § 4, lõige (3) inimkaubanduse ohver käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on kannatanu karistusseadustiku §-s 133–133³, 138–140 või 175 sätestatud kuriteo tunnustel alustatud kriminaalmenetluses, või isik, keda käsitataks kannatanuna muu samalaadse välisriigis kehtivas karistusseaduses sätestatud kuriteo tunnustel alustatud kriminaalmenetluses.

(Põige KarS §-s 133–133³, 138–140 või 175 (viide ²) 6. jagu Vabadusvastased süüteod

§ 133. Inimkaubandus

(1) Inimese asetamise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega

§ 133¹. Inimkaubanduse toetamine

§ 133². Kupeldamine

§ 133³. Prostitutsioonile kaasaaitamine

§ 138. Ebaseaduslik inimuuringute tegemine

§ 138¹. Doonorlusele sundimine

§ 139. Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine

§ 140. Doonorlusele kallutamine

§ 175. Inimkaubandus alaealise suhtes

Inimkaubanduse teemavaldkonda ja ohvri abistamist puudutavates küsimustes saab pöörduda inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini numbrile +372 660 7320 (E-R 8.30-17.00) ja/või kirjutada e-mail: [email protected].

Kui on tekkinud kahtlus, et juhtum või inimese lugu viitab inimkaubanduse tunnustele (nt. tööalane, seksuaalne ekspluateerimine, kuritegevusele sundimine jne) siis nõuandeliini kaudu saame pakkuda:

  • ohvri nõustamine nii telefoni +372 6607 320; e-mail: [email protected] teel ja silmast silma kohtumist);
  • ohvri abistamine suhtlemisel riigi- ja omavalitsusasutustega ning juriidiliste isikutega;
  • sotsiaalnõustamine;
  • õigusalane nõustamine.

Ohvriabi seaduse § 24  on inimkaubandusohvrite teenuse eesmärk on aidata kaasa ohvri turvatunde tekkimisele, füüsilisele ja psühhosotsiaalsele taastumisele ning ennetada uuesti ohvriks langemist.

Inimkaubandusohvrite teenus sisaldab järgmist:

1) valmisolek anda ohvrile ööpäev läbi esmast psühhosotsiaalset abi;

2) ohvri abivajaduse hindamine, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle;

3) juhtumikorralduse rakendamine juhul, kui ohver vajab iseseisva toimetuleku saavutamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi;

4) ohvri nõustamine ja psühhosotsiaalse abi tagamine;

5) turvaline ajutine majutus ööpäev läbi;

6) toitlustus ja muu vajalik materiaalne abi;

7) vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine;

8) psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia;

9) juriidiline abi;

10) tõlketeenuse korraldamine käesolevas lõikes nimetatud abi võimaldamiseks.

Kui sa ei ole kindel, kas pöördud õigele numbrile ning kas juhtum on seotud inimkaubandusega siis palun vaata järgmisi videoid:

Spetsialistina on sulle abiks järgmised materjalid:

Tutvu ka inimkaubandusohvrite tugiteenuse one-pageriga, kust saad toetust, mis seadustest lähtume ja kuidas neid tõlgendada: 

Palun oota...

PEIDA LEHT