Taastav õigus

Taastav õiguse vahendusteenuse käigus on: 

• võimalik korraldada taastav vestlus, vahendus või aruteluring;
• võimalus jagada oma kogemust ja võimalusel kuulata teist poolt;
• võimalus võtta vastutus ja astuda tegelikke samme kahju heastamiseks;
• võimalus sõlmida kokkuleppeid, mis toetavad õiglustunde taastumist;
• võimalus saada vastused küsimustele, mis muidu jääksid õhku.

Taastava õiguse vahendusteenus ei ole:

• lepitus või poolte maha rahustamine iga hinna eest;
• süüdlase otsimine või hinnangute andmine;
• nõustamine või teraapia (küll võib neid vaja minna enne vahendusteenusel osalemist või lisatoetusena);
• hooldusõiguse vaidluste lahendamise viis.

Protsessi kirjeldus

Vahendaja kohtub mõlema osapoolega individuaalselt ühe või mitmeid kordi, räägitakse läbi osapoolte tunded, mõtted ja vajadused juhtunu osas. Vahendaja hindab kohtumiste käigus muuhulgas ühiskohtumise võimalust. Eelkohtumised valmistavad osapooled ette ühiskohtumiseks. Ühiskohtumisel saab igaüks rääkida oma kogemusest, vajadustest ja ootustest. Ühise arutelu abil otsitakse viise, kuidas kahju parandada ja suhe või olukord turvaliselt taastada.

Taastava õiguse vahendusteenuse võimalused: 

• taastav vestlus (individuaalne)
• taastava õiguse vahendus (individuaalsed eelkohtumised + võimalusel ühiskohtumine)
• vahendusmenetlus (suunab prokuratuur)
• aruteluring

Taastava õiguse printsiibid lühidalt:

• Vabatahtlikkus: osalemine ei ole kohustus vaid osapoolte enda motivatsioon ja tahe.
• Konfidentsiaalsus: jagatu jääb turvalisse ruumi.
• Vastutus: kokkulepped on täidetavad.
• Kahju heastamine: eesmärk on leida võimalused juhtunu heastamiseks.
• Turvalisus ja austus: protsess lähtub ohvri vajadustest ja kõiki osapooli koheldakse väärikalt.

• Osalemine on vabatahtlik – mõlemad pooled tulevad kohtumisele omal tahtel.

• Toimepanija tunnistab oma tegu ning on valmis vastutust võtma.

• Turvalisus on tagatud kõigile osapooltele nii enne kohtumist, selle ajal kui ka pärast seda.

• Toetavad inimesed saavad vajadusel kaasa tulla, et pakkuda emotsionaalset või praktilist tuge.

• Eesmärk on jõuda ühiselt sobiva kokkuleppeni, kuidas tekitatud kahju heastada ja edasi liikuda.

Taastava õiguse vahendusteenuse on toimepandud vägivalla ja kuriteo ohvritele või kriisisündmuse järgselt mõjutatud osapooltele:

• kõik osapooled on valmis vabatahtlikult kohtumises osalema;
• teo toime pannud/põhjustanud inimene tunnistab juhtunut ja soovib tegu heastada;
• osalejate eesmärk ei ole süüdlase otsimine, vaid lahenduse ja heastamisvõimaluste leidmine.

• Vahendus – tavaliselt kahe inimese vaheline konflikt, mille lahendamisse kaasatakse kolmas neutraalne inimene.
• Vahendusmenetlus – kriminaalmenetluse raames korraldatakse vahendusmenetlus, kus sõlmitakse kirjalik kokkulepe, mille täitmist kontrollib prokuratuur. Järelevalveperiood kestab kuni kuus kuud.
• Taastav aruteluring – annab osalejatele võimaluse juhitud vestlusringis väljendada oma mõtteid ja tundeid seoses juhtunuga (kriisisündmus), kuulata teiste lugusid ning leida tasakaalu. Osalemine on vabatahtlik, toetab turvatunde parandamist läbi jagatud kogemuse. Taastav aruteluring eeldab, et osalejate vahelised konfliktid on lahendatud ja osalejate hulgas ei ole sündmuse otseseid või kaudseid ohvreid. Kirjeldatud formaadis arutlemine annab osalejatele ka võimaluse näha, mida igaüks teha saab, et selliseid olukordi ei juhtuks või kuidas ise antud olukorrast välja tulla.

• Suunaja tutvustab protsessi ja saab osapooltelt vabatahtliku valmisoleku taastava õiguse vahenduses osalemiseks ning nõusoleku andmete edastamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
• Suunaja edastab suunamisankeedi e-posti teel aadressile: [email protected]
• Taastava õiguse tiim teeb juhtumile esmahindamise ning sobivuse korral suunab selle vahendustöösse.
• Vahendaja võtavab osapooltega ühendust, et kokku leppida individuaalse eelkohtumise aeg ja koht.
• Toimuvad eelkohtumised kõikide osapooltega eraldi (vajadusel mitu). Pärast eelkohtumisi hinnatakse, kas ühine kohtumine on turvaline ja sobiv.
• Kui ühiskohtumine on hinnatud turvaliseks ja võimalikuks, korraldatakse osapoolte ühine kohtumine.
• NB! Ühiskohtumisel osalevad ainult need inimesed, kes on eelnevalt olnud eelkohtumisel.
• Pärast protsessi koostavad vahendajad kokkuvõtva aruande, kuhu lisatakse ka ühiskohtumisel sõlmitud kokkulepped (kui need sõlmiti).

Erisus:

Kriminaalmenetluse raames toimuv vahendusmenetlus võib protseduuriliselt erineda ning järgib seadusest tulenevaid täiendavaid nõudeid.

Taastava õiguse kohtumised toimuvad kahe neutraalse vahendaja juhtimisel. Osapool, kes kohtumisel osaleb, saab rääkida nii palju kui soovib ja on valmis antud protsessis jagama.

Kohtumisel on viis taastava õiguse küsimust:

• Mis juhtus?
• Millised olid mõtted ja tunded juhtunu ajal?
• Millised on olnud mõtted pärast juhtunut?
• Kuidas mõjutas juhtum Sind ja teisi?
• Kuidas juhtunut heastada?
• Mida läheb vaja, et edasi liikuda ja vahejuhtum ei korduks?

• Toetab ohvri taastumist: kannatanu saab turvalises keskkonnas rääkida juhtunust, olla kuuldud ja saada vajalikku tuge õiglustunde taastumiseks.
• Aitab toimepanijal vastutust võtta: kahju põhjustanud inimene saab mõista oma teo mõju, õppida sellest ja leida viise kahju heastamiseks.
• Vähendab korduva kahju riski: vastutuse võtmisel ja suhete selgitamisel on oluline roll korduvkuritegevuse ja vägivalla ennetamisel.
• Tugevdab kogukonna turvatunnet: mida rohkem inimesed tunnevad taastava õiguse põhimõtteid ja oskavad neid rakendada, seda hoolivam ja turvalisem muutub kogukonna elukeskkond.

Traditsioonilises õigussüsteemis keskendutakse sageli eelkõige teo toimepanijale ja menetluse formaalsele kulgemisele. Taastav õigus toob fookuse kannatanu kogemusele ja vajadustele, andes talle võimaluse olla kuuldud ja nähtud. Samal ajal annab see hääl ja vastutusvõimaluse ka teo toimepannud inimesele, et ta saaks mõista oma tegu ja selle mõju. See on eriti oluline noorte juhtumites, kus nende kogemus ja hääl kipuvad sageli jääma tagaplaanile.

Taastav õigus ei ole karistussüsteemile vastanduv lähenemine. Pigem on see osa terviklikust õigusemõistmisest, mis saab toimida sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlus lõpetati, peatati, jätkub või on lõppenud kohtuotsusega. Kannatanu jaoks peaks kahju heastamine ja õiglustunde taastamine olema võimalik igas menetlusetapis – olenemata karistuse liigist või menetluse tulemusest.

Uuringud näitavad, et taastava õiguse protsessides osalenud kannatanud ja toimepanijad on märkimisväärselt rohkem rahul, tunnevad end vähem taasohvristatult ning toimepanijad täidavad kokkuleppeid oluliselt suurema tõenäosusega kui pelgalt karistusmeetmete korral. Selle tulemusena vähenevad korduvad õigusrikkumised ning kogukonnas tugevneb usaldus ja turvatunne. Eesti ja Euroopa eesmärk on see, et taastava õiguse protsessid on kättesaadavad igas menetluse etapis ning menetlusväliselt. 

Taastava õiguse vahendusteenusele saab suunata piirkonnapolitseinik, uurija, prokurör, kohaliku omavalitsuse töötaja või mõni teine spetsialist, kes töötab juhtunuga seotud inimestega. Suunaja roll on tutvustada osapooltele teenuse sisu ja põhimõtteid, selgitada protsessi kulgu ning küsida kõigilt osapooltelt nõusolek teenuses osalemiseks. Seejärel tuleb täita suunamisankeet ja saata see e-posti aadressile: [email protected]

Oluline on, et osalemine oleks vabatahtlik - iga osapool saab soovi korral protsessist loobuda nii enne kohtumist kui ka selle käigus. 

Täida vahendusteenusele suunamine.

Täpsemat infot saab:

• Liisi Truumets - teenuse omanik, [email protected]
• Anete Kramp - koordinaator, (Lõuna ja Lääne piirkond) [email protected]
• Reelika Ender – koordinaator (Põhja ja Ida piirkond), [email protected] 

Taastava õiguse kontseptsioon | Kriminaalpoliitika

Taastava õiguse taskuraamat | 7.26 MB | pdf