Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused
Seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral on igaühel õigus pöörduda abi saamiseks seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAK).
- Keskusesse pöördu, kui oled kogenud seksuaalvägivalda viimase 7 päeva jooksul.
- Pöörduda võivad kõik inimesed, hoolimata oma soost või vanusest.
- Tulla võib nii üksi, kui koos saatjaga.
- Keskused on avatud ööpäevaringselt.
- Saatekirja pole vaja.
- Abi saamiseks politseisse pöördumist ei nõuta.
- Kontaktid
-
TALLINN, Lääne-Tallinna Keskhaigla
Aadress: Sõle 23, Tallinn
Sisenemine: naistekliiniku erakorralise vastuvõtu kaudu
Telefon: 53424724 (vastuvõtutuba)
KOHTLA-JÄRVE, Ida-Viru Keskhaigla
Aadress: Ilmajaama 12, Kohtla-Järve
Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.
Telefon: 3311094 (sünnitusosakonna valveõde).
PÄRNU, Pärnu Haigla
Aadress: Ristiku 1, Pärnu
Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu
Telefon: 4473393
TARTU, Tartu Ülikooli Kliinikum
Aadress: L. Puusepa 8, Tartu
Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.
Telefon: 7319954 (günekoloogia osakond)
Kui Sa ei ela selles piirkonnas, siis pöördu endale lähimasse kriisiabikeskusesse ja vajadusel palu abi politseilt 112.
- Miks pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse?
-
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses:
- kuulatakse Sind ära, toetatakse ja nõustatakse sind;
- pakutakse Sulle meditsiinilist läbivaatust koos tõendmaterjali kogumisega, juhuks kui soovid hiljem politseisse pöörduda;
- pakutakse Sulle abi raseduse ärahoidmisel;
- võimaldatakse suguhaiguste testimist ja HIV-i kontaktijärgset ravi;
- toetatakse Sind, kui soovid pöörduda politseisse;
- pakutakse Sulle vajadusel suunamist psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise eriala spetsialisti juurde;
- on uuringud ja ravi tasuta.
Pärast esmase abi osutamist lepitakse Sinuga kokku järgmise kohtumise aeg, et saaksime Sind toetada igapäevase rutiini taastamisel ja aidata Sul mõista, mis täpselt juhtus. Lisaks kontrollime Sinu füüsilist ja vaimset tervist ning anname vajadusel juhiseid ja suunised ning vajadusel saame Sind edasi suunata mõne vajaliku spetsialisti juurde. Mõnikord on vajalik nõustada Sinu lähedasi, et aidata neil paremini mõista, kuidas nad saaksid Sind toetada ja aidata kaasa Sinu taastumisele.
Loe lähemalt ka toimetuleku kohta pärast seksuaalvägivalda.Esmane nõustamine ja meditsiiniline läbivaatus tõendite kogumisega
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad haiglates, kus Sind võtab vastu vastava väljaõppega tervishoiutöötaja. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad ise otsustada, mida edasi teha.
Ühe abivõimalusena pakume meditsiinilist läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel.
Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.
Läbivaatusel:
– küsib arst või õde/ämmaemand Sinu eelneva terviseseisundi kohta;
– vaatab üle võimalikud vigastused;
– aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille);
– otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust;
– otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms);
– pakub Sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi.
Abi raseduse ärahoidmisel
Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta kolme–viie päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid. Emakasisese vahendi paigaldamine (samuti tasuta) viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub nõustamise käigus välja Sinu jaoks parima võimaluse.
Suguhaiguste testimine
Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivatesse haigustesse. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas ennast suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavat ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vatipulgaga eritist kas neelust, tupest või pärakust. Samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selle osas nõustab Sind arst.
Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind ravi toetamiseks ja jälgimiseks nakkushaiguste arsti vastuvõtule. Ravi kestab 28 päeva.
Kui oled B-hepatiidi vastu vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb vaktsineerimisega alustada esimesel võimalusel (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.
Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.
Jätkutugi
Meie tervishoiutöötajad on saanud seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks eriettevalmistuse. On loomulik, et võid tunda viha, häbi või kurbust, karta uuesti haiget saada või arvata, et pead ise juhtunuga toime tulema. Juhtunust võib olla raske rääkida, kuid juhtunut jagades oma valdkonna asjatundjatele/spetsialistidele, aidatakse Sul mõista, et juhtunu ei olnud Sinu süü ning saad juhiseid, kuidas edasi toimida ning kuidas ennast taas turvaliselt tunda.
Pärast esmase abi andmist kutsume Sind uuesti naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst Sul pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas Sulle paremini toeks olla. Sulle pakutakse võimalust käia regulaarselt mingi aja vältel ja Sulle sobival ajal psühholoogilisel nõustamisel. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine Sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning et see toetab Sinu paranemist.
Tugi politseisse pöördumisel
Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, samuti see, kas teed seda nüüd või isegi aastaid hiljem. Politsei abil asjadele ametlikku käiku andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi teise elu ja tervis on ohus.
Esmase abi järele pöördudes annab Sulle tervishoiutöötaja nõu selle kohta, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi.
Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata ohvriabitöötajad ja kui oled naine, siis ka naiste tugikeskused.
Pöörduda võib ööpäevaringselt otse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.