Seksuaalvägivalla kriisiabi
Kui Sina või Su lähedane on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustad, et midagi sellist võis juhtuda, saad seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest ehk SAKist ööpäev läbi tasuta kriisiabi.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Kuressaare Haiglas. Lääne-Tallinna Keskhaiglas tuleks minna naistekliiniku vastuvõtuosakonda, teiste haiglate puhul EMOsse ja sealt juhatatakse edasi SAKi.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses pakutav abi on tasuta ja mõeldud kõigile sõltumata vanusest või seksuaalsest või soolisest identiteedist. Abi saad ka siis, kui sa ei ole kindel, mis juhtus. Ka siis, kui seksuaalvägivalla kahtlus ei ole veel kinnitust leidnud.
Võib tulla üksi või koos usaldusväärse lähedase või sõbraga.
Mida varem pöördud, seda parem. Aga abi tasub küsida ka siis, kui oled end vahepeal pesnud, riideid vahetanud või juhtunust on juba mõnda aega möödas.
Sa ei pea oskama juhtunut täpselt kirjeldada ega teadma, millist abi vajad. Sind kuulatakse ja Sulle selgitatakse rahulikult, millised abivõimalused on olemas. Sina otsustad, millist abi soovid, ning kõik toimingud tehakse Sinu nõusolekul.
- Kuhu pöörduda?
SAKi jõudmiseks pöördu Lääne-Tallinna Keskhaiglas naistekliiniku vastuvõtuosakonda, teiste haiglate puhul EMOsse. EMOs tuleb lühidalt öelda, mille pärast tuldi. Seksuaalvägivalla või kahtluse korral võib see olla raske. Võib lihtsalt öelda, et soovin minna seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Võib ka öelda, et tahan rääkida naistearstiga või tulin läbielatud vägivalla pärast.
Kui on vaja erakorralist abi, nt verejooks või luumurru kahtlus, siis aidatakse EMOs kiiresti. Vastuvõtus saab turvaliselt oodata, kuni SAKi edasi suunatakse.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused:
TALLINN
Lääne-Tallinna Keskhaigla
Aadress: Sõle 23, Tallinn
Sisenemine: naistekliiniku erakorralise vastuvõtu kaudu
Telefon: 53424724 (vastuvõtutuba)
KOHTLA-JÄRVE
Ida-Viru Keskhaigla
Aadress: Ilmajaama 12, Kohtla-Järve
Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.
Telefon: 3311094 (sünnitusosakonna valveõde).
PÄRNU
Pärnu Haigla
Aadress: Ristiku 1, Pärnu
Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu
Telefon: 4473508 (naistehaiguste osakond)
TARTU
Tartu Ülikooli Kliinikum
Aadress: L. Puusepa 8, Tartu
Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.
Telefon: 7319954 (günekoloogia osakond)
KURESSAARE
Kuressaare Haigla
Aadress: Aia 25, Kuressaare
Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.
Telefon: 4520089 (sünnitus- ja günekoloogia osakond)
Keskused töötavad ööpäevaringselt ning abi on tasuta.
Kui oled ohus, palun mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline.
Hädaolukorras ja/või kui sul on tõsised vigastused ning vajad kiiret arstiabi helista 112.
- Miks pöörduda SAKi?
Kui Sina või Su lähedane on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustad, et midagi sellist võis juhtuda, ei pea Sa juhtunut täpselt sõnastama ega teadma, millist abi vajad.
Pärast seksuaalvägivalda on loomulik olla endast väljas, tunda hirmu, mõnikord ju ei tea täpselt, mis juhtus. Üleelatu võib tunduda ebareaalne – kuid kõik reaktsioonid on loomulikud ja igaüks reageerib omal moel. Mõni inimene tunneb süütunnet, et ei hakanud vastu või ei jooksnud ära –hirmutavas olukorras toimuvad ajus muutused, mida nimetatakse tooniliseks liikumatuseks. Inimene võib tunda, et tardub või eemaldub olukorrast, ei saa rääkida, kätt ega jalga liigutada. See on loomulik – me ei vali sellist reaktsiooni, see juhtub automaatselt. On hea teada, et mitte vastu hakkamine polnud teadlik valik, selle teada saamine leevendab ehk ka sagedast süütunnet.
Hea, kui saame lühidalt rääkida, mis juhtus. Aga alati pole see võimalik, sest mõnikord on juhtunust meeles ainult osa või üldse mitte midagi, kuid mingil põhjusel on siiski seksuaalvägivalla kahtlus. Sa ei peagi kohe teadma millist abi soovid. SAKis selgitatakse, mida saab pakkuda, julgustatakse ja vastatakse kõigile küsimustele. Igaüks võib ise otsustada, millist abi soovib – kas kõiki abivõimalusi, osa, või üldse mitte midagi.
Mõni abivõimalus, näiteks HIV kontaktijärgne ravi, tõendite kogumine ja abi raseduse ärahoidmisel, on ajakriitiline. Seetõttu tasub pöörduda võimalikult kiiresti, eelistatult esimese seitsme ööpäeva jooksul. Abi tasub küsida ka siis, kui oled end juba pesnud, riideid vahetanud või juhtunust ei ole võimalik kõike täpselt meenutada.
SAKis saad vastavalt oma vajadustele:
esmast nõustamist ja tuge;
terviseseisundi hindamist ja vigastuste ravi;
meditsiinilist läbivaatust ja tõendite kogumist;
abi raseduse ärahoidmisel;
suguhaiguste testimist ja vajadusel ravi;
HIV kontaktijärgset ravi;
järelnõustamine ja abi psühholoogilise või muu toe leidmisel;
tuge politseisse pöördumisel.
Esmane nõustamine
Sind kuulatakse ning sulle selgitatakse rahulikult, millised võimalused on olemas.
Haigla erakorralises vastuvõtus kohtub Sinuga esmalt õde, ämmaemand või muu tervishoiutöötaja, kes mõistab seksuaalvägivalla võimalikku mõju ja oskab Sind toetada.
Ta saadab Sind edasi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.
Kriisiabikeskuses võtab Sind vastu spetsiaalse väljaõppe saanud tervishoiutöötaja. Sulle antakse aega ja selgitatakse, mis edasi juhtuda võib ja missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Võid küsida kõike, mis Sind muretsema paneb. On täiesti mõistetav, kui Sul on keeruline toimuvat jälgida, küsimusi sõnastada või kogu teavet korraga meelde jätta.
Sa ei pea oskama juhtunut täpselt kirjeldada ega teadma kohe, millist abi vajad. Tervishoiutöötaja aitab Sul olemasolevaid võimalusi mõista, kuid otsused teed alati Sina.
Läbivaatus ja tõendite kogumine
Läbivaatuse eesmärk on hinnata Sinu tervist ning kirjeldada ja ravida võimalikke vigastusi. Sinu soovil saab koguda tõendeid, mida võib hiljem kasutada politseimenetluses.
Ühe abivõimalusena pakume läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde/ämmaemand on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.
Läbivaatusel:
küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta;
vaatab üle võimalikud vigastused;
aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille);
otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust;
otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms);
pakub sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi.
Abi raseduse ärahoidmisel
Sulle pakutakse abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. Mõlemad vahendid toimivad tõhusalt kolme kuni viie päeva jooksul peale vahekorda ning need on Sulle tasuta. Arst pakub nõustamise käigus välja Sinu jaoks parima võimaluse. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Emakasisese vahendi paigaldamine viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut.
Suguhaiguste testimine ja HIV kontaktijärgne ravi
Saad nõu, milliseid teste ja ennetavat ravi võid vajada ning millal tuleb analüüse korrata.
Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivate haigustega. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavalt ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vastavalt vajadusele vatipulgaga eritist neelust, tupest või pärakust ning samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.
Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind vajadusel ka nakkushaiguste arsti vastuvõtule ravi toetamiseks ja jälgimiseks. Ravi kestab 28 päeva.
Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb esimesel võimalusel vaktsineerimisega alustada– selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.
Testid ja ravi on Sinu jaoks tasuta.
Järelnõustamine
SAKi kriisiabi ei lõpe haiglast lahkumisega: Sind kutsutakse tagasi tervist ja taastumist toetavatele järelvisiitidele.
Pärast esmase abi andmist kutsume Sind 2–3- nädala ja 3 kuu pärast uuesti naistearsti või õe juurde, et testida korduvalt suguhaiguste suhtes (ainult nii saame kinnitada, et nakatumist ei toimunud). Järelvisiitidel saad ka jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitame Sul pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas Sulle paremini toeks olla.
Tugi politseisse pöördumiseks
Sind toetatakse, kui soovid pöörduda politseisse. Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, samuti see, kas teed seda nüüd või isegi aastaid hiljem. Politsei abil asjadele ametlikku käiku andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi teise elu ja tervis on ohus.
Esmase abi järele pöördudes annab Sulle tervishoiutöötaja nõu selle kohta, kuidas politseisse pöörduda. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata ohvriabitöötajad ja kui oled naine, siis ka naiste tugikeskused.
Ohvriabi ja vaimse tervise tugi
Ohvriabitöötaja pakub emotsionaalset tuge ning aitab mõista sinu õigusi ja abivõimalusi. Koos saate rahulikult läbi mõelda, mida Sa praegu vajad ja milline abi võiks Sind kõige paremini toetada.
Kui soovid politseisse pöörduda, saab ohvriabitöötaja Sind toetada nii selleks valmistumisel kui ka edasise protsessi jooksul. Täiskasvanuna saad ise otsustada, kas ja millal soovid politseisse pöörduda.
Kui vajad traumast taastumist toetavat psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, aitab ohvriabitöötaja selgitada võimalusi ja leida sobiva psühholoogi.
Pärast seksuaalvägivalla kogemist võivad tekkida väga erinevad tunded ja reaktsioonid. Võid tunda viha, häbi, kurbust või hirmu, karta uuesti haiget saada või arvata, et pead juhtunuga ise toime tulema. Juhtunust rääkimine võib olla raske ning Sa ei pea rääkima rohkem, kui oled selleks valmis. Psühholoogiline abi võib aidata Sul mõista oma tundeid ja reaktsioone, taastada turvatunnet ning leida viise igapäevaeluga toimetulekuks. Vastutus juhtunu eest ei ole sinul.
Ametliku menetluse ja juriidilise abi küsimustes saavad Sind toetada ohvriabitöötajad ning naised võivad pöörduda ka naiste tugikeskusesse. Vajadusel saad infot riigi toetatud õigusabi kohta.
Teavet juriidilise abi saamiseks
Eraldi seksuaalvägivallaohvrite tasuta juriidilise abi andjate võrgustikku Eestis hetkel ei ole.
Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata ohvriabitöötajad ja kui oled naine, siis ka naiste tugikeskused.
Justiits- ja Digiministeerium korraldab riigi poolt toetatud tasuta õigusabi. Riigi toel tasuta õigusabi või soodustingimustel esmase õigusnõu saamiseks on mitmeid võimalusi. Riigi toetatud esmase õigusnõu saamiseks võib pöörduda otse teenuse pakkuja poole või taotleda riigi õigusabi, mida osutavad advokaadid.
Võimalik on pöörduda (tasulise) juristi või advokaadi poole.
Kõigile on kättesaadav ka õigusteabe juturobot, kust saab ajakohastel õigusaktidel põhinevat õigusteavet.
- Kas see võis olla seksuaalvägivald?
Seksuaalvägivald on seksuaalne tegevus, mis toimub ilma inimese nõusolekuta.
See võib olla vägistamine või selle katse, soovimatu puudutamine, seksuaalsele tegevusele survestamine või muu seksuaalne tegu, milleks inimene ei ole vabatahtlikult nõusolekut andnud.
Seksuaalvägivalda võib toime panna võõras, tuttav, partner, abikaasa, pereliige või töökaaslane. See võib toimuda kodus, tööl, kohtingul või mujal.
Seksuaalvägivalla eest vastutab alati selle toimepanija, mitte inimene, kelle suhtes vägivalda kasutati.
- Mis on seksuaalne nõusolek?
Nõusolek tähendab, et kõik seksuaalses tegevuses osalevad inimesed on vabatahtlikult ja selgelt nõus.
Nõusoleku andmiseks peab inimesel olema vabadus ja võimekus ise otsustada. Nõusolekut võib igal ajal tagasi võtta.
Vaikimine, tardumine, hirm, joove, magamine või vastupanu puudumine ei tähenda nõusolekut.
Ainult „jah“ tähendab „jah“.
- Toimetulek pärast seksuaalvägivalda
Seksuaalvägivald
Seksuaalvägivalla ohvriks võivad sattuda igast soost ja igas vanuses inimesed. Seksuaalvägivalla toimepanija võib olla tundmatu või varasemast tuttav. Seksuaalvägivalda toimub ka lähisuhetes – kohtingusuhtes, kooselus, abielus, peres või töökaaslaste vahel.
Seksuaalvägivalla eest vastutab selle toimepanija, mitte ohver. Toimepanijat ei ajenda seksuaalne iha, vaid eeskätt võim ja alistamissoov.
Loomulikud traumajärgsed reaktsioonid
Vägistamise või selle katse tagajärjel võid kogeda erinevaid tundeid ja traumajärgseid reaktsioone. Sageli esineb hirmu, süütunnet, häbi, abitust. Tavapärased on unehäired ja iiveldus. Kogetud vägivald ja selle üksikasjad võivad taas häirivalt silme ette kerkida. Võib esineda mäluhäireid ja hajameelsust, igapäevaste kohustustega toimetulek võib olla raske. Kõik tunded ja reaktsioonid on normaalsed ja loomulikud, seksuaalvägivallast tingitud traumale ei ole ühte kindlat reaktsiooni.
Ära jää üksi
Ära jää üksi, otsi abi – kutsu endale toeks keegi lähedane inimene, keda usaldad. Pere või sõprade lähedalolek on oluline. Lähedased alati ei tea, millist abi ja tuge trauma läbi teinud inimene vajab, juhtunu võib ka neid heidutada. Seetõttu otsi abi vaimse tervise abi ka asjatundjatelt.
Räägi ja tunne
Võid tunda, et soovid juhtunut unustada – see võib ajutiselt olemist kergendada. Paranemiseks on sellest hoolimata vajalik läbi töötada juhtunuga seotud tunded, mälupildid ja mõtted. Rääkimine, kirjutamine või joonistamine on abiks. Räägi kellegagi taas ja taas, mis juhtus – ka siis, kui tunned juhtunud ja oma tunnete pärast häbi. Seksuaalvägivallast enda jaoks korrastatuma pildi loomine aitab sul muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks. Oma tunnetest aru saamine ja nendest rääkimine on kergenduseks. Anna oma tunnetele ruumi ja aega. Kurbus, ärrituvus, pettumus ja viha on tavalised. Ka kõige tugevamad tunded on normaalsed. Kuid traumast on võimalik taastuda. Juhtunu ei määra Sinu väärtust ja tulevikku.
Igapäevarütmi taastamine
Ürita alal hoida oma igapäevane rütm – see taastab turvatunde. Püüa piisavalt süüa ja magada. Pea oma arstiga nõu, võibolla vajad ajutiselt uinumist soodustavaid ravimeid. Tööga toimetulek võib olla raske. Vajadusel palu arstilt töövõimetuslehte. Luba enesele midagi head. Tee asju, mis on Sind varem aidanud raskes olukorras toime tulla. Pikuta ja lõõgastu niipalju kui võimalik. Kehaline liikumine on tähtis, sest see aitab kehal stressiolukorrast välja tulla. Aeg-ajalt võib tajuda juhtunut kauge ja ebareaalsena – see võimaldab ajul puhata ja jõudu koguda.
Sul on õigus pöörduda politseisse
Vägistamine ja teised seksuaalse enesemääramise vastased teod võivad olla kuriteod ka siis, kui toimepanija on Sinu partner või muu lähedane inimene.
Sul on õigus pöörduda juhtunu tõttu politseisse. Täiskasvanuna saad ise otsustada, kas ja millal soovid seda teha. Politseisse pöördumine võib aidata peatada Sinu suhtes toime pandavat vägivalda, võtta toimepanija vastutusele ning vähendada ohtu, et ta teeb sama kellelegi teisele.
Politseisse minnes võid võtta kaasa inimese, keda usaldad. Ohvriabitöötaja saab sind toetada politseisse pöördumiseks valmistumisel ja edasise menetluse jooksul ning aidata leida vajalikku juriidilist nõustamist ja muud abi. Naised võivad abi saamiseks pöörduda ka naiste tugikeskusesse.
- Edasine teave ja abi
Ohvriabi telefon ja chat 24h: www.palunabi.ee, helista 116 006
Lasteabi telefon ja chat 24h: www.lasteabi.ee, helista 116111
Politsei 112, avalduse esitamine süüteo kohta https://www.politsei.ee/et/avaldus-politseile
Ohvriabi emotsionaalse toe telefon: helista 116 123 (10–24), eelbroneeritav videonõustamine https://www.palunabi.ee/et/emotsionaalne-tugi
Vaimse tervise abi: https://peaasi.ee/, helista 5190 3124 (E–R 9–13)
Noorte nõustamiskeskused: tasuta seksuaaltervise abi 13 linnas, vastuvõtt nii ette registreerimisega kui ka elavas järjekorras, kontaktid https://seksuaaltervis.ee/noorte-noustamiskeskused/
Räägi usaldusväärsele inimesele: lapsevanem, pereliige, sõber, perearst, eriarst, psühholoog.
Vaata lähemalt, millist abi saab SAKist: siia tulevad videod peagi