Seksuaalvägivald

Seksuaalvägivald ei ole ainult äärmuslikud juhtumid nagu vägistamine või sellega ähvardamine, aga ka pealesunnitud puudutused. Seksuaalvägivald on ka see, kui keegi hirmutab Sind endaga vahekorda astuma. Teisisõnu, seksuaalvägivald on see, kui keegi teeb Sinuga midagi seksuaalset vastu Su tahtmist. 

Igasuguse seksuaalse tegevuse juures on kõige tähtsam Sinu nõusolek ning Sul on alati õigus muuta meelt ja öelda EI. Teise poole nõusolekus tuleb veenduda nii esimesel korral kui ka pikalt kooselus või abielus olles. Seksuaalvägivald on ka see, kui keegi kasutab ära, et olid uimastatud, joobes või magasid.

On müüt, et seksuaalvägivald ähvardab vaid naisi. Seksuaalvägivalla ohvriks võivad sattuda kõik inimesed, hoolimata soost või vanusest: lapsed, noored ja täiskasvanud, mehed ja naised, aga ka erineva soo- ja seksuaalidentiteediga inimesed.

Pöördu võimalikult kiiresti pärast seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (kontaktid siin) või politseisse (112). Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse on oodatud kõik inimesed hoolimata oma soost või vanusest, kes on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustavad seda.

On loomulik, et võid tunda viha, häbi või kurbust, karta uuesti haiget saada või arvata, et pead ise juhtunuga toime tulema. Juhtunust võib olla raske rääkida, kuid juhtunut jagades oma valdkonna asjatundjatele/spetsialistidele, aidatakse Sul mõista, et juhtunu ei olnud Sinu süü ning saad juhiseid, kuidas edasi toimida  ning kuidas ennast taas turvaliselt tunda.. Saad ka nõu, kuidas end jälle turvaliselt tunda, ja see muudab Sind taas lootusrikkaks. 

Kui seksuaalvägivald on toimunud minevikus, pöördu ohvriabi kriisitelefonile 116 006 või ohvriabitöötaja poole (igas piirkonnas oma kontakt) Seksuaalvägivalda kogenud inimestel, kes soovivad infot tugigrupi ja sellega liitumise kohta, palume ühendust võtta ohvriabitöötajaga või kirjutada aadressil [email protected]

Kui inimene vajab kogetud kuriteo või vägivalla mõjudest taastumiseks vaimset tuge,  professionaalset psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, on tal võimalus saada traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi.

Leia abi!

Kui keegi tarvitab Sinu kallal seksuaalvägivalda, ei ole see mitte kunagi Sinu süü – ükskõik, mida Sulle ka ei öelda. Seksuaalvägivalla eest vastutab toimepanija, mitte kannatanu. 

Kui seksuaalvägivald on toimunud viimase 7 päeva jooksul, pöördu võimalikult kiiresti pärast seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse: TALLINN Lääne-Tallinna Keskhaigla Aadress: Sõle 23, Tallinn Sisenemine: naistekliiniku erakorralise vastuvõtu kaudu Telefon: 53424724 (vastuvõtutuba) www.synnitusmaja.ee  KOHTLA-JÄRVE Ida-Viru Keskhaigla Aadress: Ilmajaama 12, Kohtla-Järve Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. Telefon: 3311094 (sünnitusosakonna valveõde). www.ivkh.ee  PÄRNU Pärnu Haigla Aadress: Ristiku 1, Pärnu Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu Telefon: 4473393 www.ph.ee   TARTU Tartu Ülikooli Kliinikum Aadress: L. Puusepa 8, Tartu Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. Telefon: 7319954 (günekoloogia osakond) www.kliinikum.ee  Keskused töötavad ööpäevaringselt ning abi on tasuta. Kui oled ohus, palun mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline.  Hädaolukorras ja/või kui sul on tõsised vigastused ning vajad kiiret arstiabi helista 112.

Seksuaalvägivallast on möödunud rohkem kui 7 päeva,  konsulteeri või küsi abi ohvriabitöötajalt.  Ohvriabiteenust osutavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades ning enamasti asuvad nad politseiga samas majas.  Ohvriabi vastuvõtud toimuvad tööpäevadel.  Nõustamisaja kokkuleppimiseks palume võtta ühendust ohvriabitöötajaga telefoni või e-posti teel. Kontaktid

Seksuaalvägivalda kogenud inimestel, kes soovivad infot psühholoogilise nõustamise ja teraapia, palume ühendust võtta ohvriabitöötajaga. Tugigrupi võimaluste osas palume kirjutada aadressil [email protected].

Mida teha, kui Sind on seksuaalselt rünnatud?

Kui Sind on vägistatud või muul moel seksuaalselt rünnatud, siis julge otsida abi. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on valmis Sind sinu soovil ja nõusolekul aitama.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses:

• kuulatakse Sind ära, toetatakse ja nõustatakse sind;
• pakutakse Sulle meditsiinilist läbivaatust koos tõendmaterjali kogumisega, juhuks kui soovid kas kohe või kunagi hiljem politseisse pöörduda;
• pakutakse Sulle abi raseduse ärahoidmisel;
• võimaldatakse suguhaiguste testimist ja HIV-i kontaktijärgset ravi;
• toetatakse Sind, kui soovid pöörduda politseisse;
• pakutakse Sulle vajadusel suunamist psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise eriala spetsialisti juurde;
• on uuringud ja ravi tasuta.

Kontaktid:

TALLINN, Lääne-Tallinna Keskhaigla

Aadress: Sõle 23, Tallinn

Sisenemine: naistekliiniku erakorralise vastuvõtu kaudu

Telefon: 53424724 (vastuvõtutuba)

www.synnitusmaja.ee

KOHTLA-JÄRVE, Ida-Viru Keskhaigla

Aadress: Ilmajaama 12, Kohtla-Järve

Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.

Telefon: 3311094 (sünnitusosakonna valveõde).

www.ivkh.ee

PÄRNU, Pärnu Haigla

Aadress: Ristiku 1, Pärnu

Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu

Telefon:  4473393

www.ph.ee 

TARTU, Tartu Ülikooli Kliinikum

Aadress: L. Puusepa 8, Tartu

Sisenemine: erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.

Telefon: 7319954 (günekoloogia osakond)

https://www.kliinikum.ee/ 

Vahetult pärast juhtunut:

• Mine kohta, kus tunned ennast ohutult ja turvaliselt. Helista hädaolukorras numbril 112 või nõu saamiseks ohvriabi kriisitelefonil 116 006. Pöördu võimalikult kiiresti politseisse või seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. 
• Kui seksuaalvägivalla kriisiabikeskus on Sinust kaugel ja Sul või Su lähedasel ei ole võimalik Sind viia, pöördu abi saamiseks politseisse 112.
• Ära pese end ega vaheta riideid, kuigi võid seda väga tahta, neid on vaja tõendite kogumiseks. Kui jõudsid siiski riideid vahetada, võta kõik seljas olnud riided kaasa (soovitavalt paberkotis) politseisse või seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.
• Julgustame Sind otsima arstiabi ka siis, kui Sa silmaga nähtavaid vigastusi endal ei näe. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses vaadatakse Sind üle ning tehakse kõik vajalikud protseduurid, et Sind kaitsta võimalike haiguste ja soovimatu raseduse eest. Kriisiabikeskuses osatakse Sulle pakkuda esmast vaimset tuge ning jagada infot ja nõu, kuidas edasi toimida võiksid.
• Seksuaalvägivalla eest vastutab toimepanija, mitte kannatanu. Ära karda juhtunust teada anda politseile, nii saad kaitsta ennast, aga ka sama isiku võimalikke tulevasi ohvreid. 
• Tule meie juurde ka siis, kui Sa oled mees, mittebinaarne või transsooline inimene, erineva seksuaalidentiteediga jne. Meie asjatundjad oskavad anda abi kõigile vägivallaohvritele. Ära lase ennast segada asjaolust, et abi osutavad naistearstid ja õed. Abiandja soost tähtsam on tema professionaalne ettevalmistus, mis aitab paraneda traumast ning kogeda väärikat ja lugupidavat kohtlemist.
• Igasugune seksuaalvägivald on traumaatiline ja sellest toibumine võib võtta kaua aega. On normaalne, et võid tunda hirmu, häbi või süüd. Otsi tuge lähedastelt,  ohvriabist - on oluline mõista, et juhtunu ei ole  Sinu süü. Võid abi otsida ka siis,  kui seksuaalvägivallast on möödunud rohkem aega, et saada psühholoogilist tuge ning kaitsta oma tervist ja suhteid, sest seksuaalvägivalla kogemus võib jääda Sind pikalt mõjutama ning traumaga on oluline õigeaegselt tegeleda.

Kui seksuaalvägivald on toimunud minevikus:

• Igasugune seksuaalvägivald on traumaatiline ja sellest toibumine võib võtta kaua aega. On normaalne, et võid tunda hirmu, häbi või süüd.  Võid abi otsida ka siis, kui seksuaalvägivallast on möödunud rohkem aega, et saada psühholoogilist tuge ning kaitsta oma tervist ja suhteid. Seksuaalvägivalla kogemus võib jääda Sind pikalt mõjutama ja traumaga on oluline õigeaegselt tegeleda..
• Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu on võimalik seksuaalvägivalla ohvritel (ka siis, kui see on toimunud minevikus) saada tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat neil, kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit.
• Seksuaalvägivalda kogenud inimestel, kes soovivad infot tugigrupi ja sellega liitumise kohta, palume ühendust võtta ohvriabitöötajaga või kirjutada aadressil [email protected]

Kas oled noor, kes koges seksuaalvägivalda?

On loomulik, et kogedes noore inimesena seksuaalvägivalda, võid Sa olla hirmul ja segaduses. Võid tunda, nagu ei suudaks Sa ühtegi võõrast inimest piisavalt usaldada, et otsida vajalikku abi. Ometi on tähtis juhtunust rääkida ja abi leida. Mõtle, kas tunned mõnda usaldusväärset täiskasvanut või sõpra, keda võid abi järele pöördudes endale toeks paluda.

Võib-olla tunned, et ei soovi oma vanemaid ärritada või kurvastada, ning hoiad seetõttu juhtunu enda teada. Isegi kui enamik vanematest võivad juhtunust kuuldes olla ehmunud, on oluline teada, et vanemad soovivad oma last toetada ja abistada.

Kui seksuaalsest rünnakust ei ole möödas rohkem kui 7 päeva, pöördu esmase abi järele seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, kus aitame Sul toime tulla seksuaalvägivallast põhjustatud olukorraga. Võid ise otsustada, kas soovid arsti läbivaatust või muid abivõimalusi. Võid igal hetkel soovi korral läbivaatuse katkestada. Arst selgitab Sulle, kas vajad raseduse ärahoidmiseks ravimeid või suguhaiguste testimist. Jääb Sinu otsustada, kas soovid ravi ja testimist.

Kui meie abistajad tunnevad, et Sinu turvalisus ja tervis on ohus, on võimalik appi paluda politsei ja/või sotsiaaltöötaja. Peame kindlasti eelnevalt Sinuga nõu ja arvestame Su võimalike muredega.

Kui esmane abi (7 ööpäeva) pole vajalik või võimalik, siis ootame seksuaalvägivalla kahtlusega alla 18-aastaseid lastemaja teenusele. 18-26-aastased noored saavad pöörduda tervishoiutöötaja (naistearst, perearst jt) poole ja noorte nõustamiskabinetti https://seksuaaltervis.ee/noorte-noustamiskeskused

Alati on võimalik ööpäevaringselt helistada ka ohvriabi kriisitelefonile 116 006.

Kas oled mees, kes koges seksuaalvägivalda?

Seksuaalvägivalla ohvriks võivad sattuda kõik inimesed, hoolimata soost või vanusest. On loomulik, et võid tunda viha, häbi või kurbust, karta uuesti haiget saada või arvata, et pead ise juhtunuga toime tulema. Juhtunust võib olla raske rääkida, kuid juhtunut jagades oma valdkonna asjatundjatele/spetsialistidele, aidatakse Sul mõista, et juhtunu ei olnud Sinu süü ning saad juhiseid, kuidas edasi toimida  ning kuidas ennast taas turvaliselt tunda. 

Pöördu võimalikult kiiresti pärast seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (kontaktid: siin) või politseisse (112). 

Kui seksuaalsest rünnakust on möödas rohkem kui 7 päeva, siis saad abi saamiseks pöörduda ohvriabitöötaja poole või helistada ööpäevaringselt ohvriabi kriisitelefonil 116 006. Alla 18-aastased saavad pöörduda ka lastemajja. 

Kui soovid täiendavat infot psühholoogilise abi võimaluste kohta, palume samuti ühendust võtta ohvriabitöötajaga.

Kui laps on kogenud seksuaalvägivalda

Kui last on seksuaalselt väärkoheldud või on selle kahtlus, siis vahetu juhtumi järel (7 ööpäeva jooksul) pöörduda esmase abi saamiseks seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse, mis on avatud iga päev ööpäevaringselt. 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses pakutakse lapsele (ja lapsevanemale) esmast nõustamist ja tuge, vajadusel läbivaatust ja meditsiinilist abi.

Kui esmane kiire abi (7 ööpäeva) pole vajalik või võimalik, siis ootame seksuaalvägivalla kahtlusega lapsi lastemaja teenusele. Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos eri spetsialistid: lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Lastemajja pöördumiseks pea nõu lasteabi numbril 116 111.

Lastemajateenuse meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakub lapsele vajalikku abi, nõustamist ja suunab pere psühholoogi või terapeudi vastuvõtule.