Märka. Sekku. Aita.

Meie läbiviidud küsitluses vastas 73% naistest ja 32% meestest, et neid on ööelus seksuaalselt ahistatud.

r/Eesti - Detsember 2023

Mida saad teha Sina?

Oled seksuaalset ahistamist märganud, aga ei ole reageerinud?

See on arusaadav. Vastik on. Me kipume endale rääkima, et pole meie asi sekkuda. Ega võib-olla teagi, kuidas seda taktitundeliselt teha. Kuid selge on see, et kui Sina tunned pealtvaatajana ebamugavust, siis ohver on veelgi keerulisemas seisus. Ta võib karta, et ennast ausalt väljendades saab ta ahistaja agressiooni osaliseks. Nii et palun, astu vahele. Kutsu abivajaja korra eemale. Endaga näiteks jutustama. Kui ta vajab abi, siis ta võtab sellest õlekõrrest kinni. Või pöördu mõne ööasutuse töötaja poole. Või küsi nõu ohvriabi kriisiabitelefonilt 116006 Ahistajatel on väga keeruline oma tegevust jätkata, kui meie ümber on abivalmis kogukond.

Mõista - Sa võid olla ahistaja rollis ja mitte sellest isegi aru saada.

Oluline on teada, mis on seksuaalne ahistamine. Peomeeleolus ja alkoholi tarbides võib meile endile segaseks jääda, et me käitume teiste inimese jaoks ebameeldivalt. Isegi oma sõprade ja tuttavatega. Siin pole tegelikult erilist raketiteadust. Kui teine inimene leiab põhjuseid, et Sinu juurest ära liikuda või Sinuga mitte suhelda, siis palun jäta ta rahule. Ära kleebi end talle selga. Igasugune füüsiline kontakt eeldab teise inimese nõusolekut. Teiste tagaajamine pole tore flirt või soovitud mäng. 

Selle nimi on ahistamine ning see on seadusevastane.

Sattudes seksuaalse ahistamise ohvriks, tea kuhu pöörduda.

Kui ahistamine on toimunud minevikus, pöördu julgelt ohvriabi kriisitelefonile 116006 või ohvriabi töötaja poole. Kui leiad end sellisest olukorrast tulevikus, proovi teisele inimesele selgelt väljendada, et Sa ei soovi seda, mida iganes teine pool üritab. Kui vajad aga abi, kuna teine pool ei jäta Sind rahule, siis pöördu peokorraldaja, turvatöötaja või teenindaja poole. Me töötame selle nimel, et kõik osapooled teaksid, kuidas sellistes olukordades käituda.

Mida teeme meie?

Londoni eeskujul töötasime välja  Eesti oma juhendi "Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu"  mis sisaldab soovitusi ööelu asutuste töötajatele kõigiga arvestava ja seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu korraldamiseks.
Kutsume üles ööelu asutusi juhendis väljatoodut oma asutustes  rakendama ning seekaudu pakkuma oma külastajatele turvalisemat ja seksuaalsest ahistamisest vaba peokeskkonda kõigi jaoks. Juhendiga käib kaasas ka tasuta tellitav juhendamine.

Pakume nõuandeid ja abi nii märkajale, sekkujale kui ohvrile: ohvriabi kriisitelefon 116006 (24/7 eesti, inglise ja vene keeles) ja vägistamise või selle kahtluse korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (24/7).

Mis on seksuaalne ahistamine?

Seksuaalne ahistamine on mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Mõiste seksuaalne ahistamine hõlmab mitmesuguseid käitumisviise ja võib aset leida erinevates kohtades, kus Sa igapäevaselt viibid: tööl, ühistranspordis, tänaval, mujal avalikus ruumis aga ka kodus.

Need käitumisviisid on järgmised:

• seksuaalsed kommentaarid või naljad;
• seksuaalsust rõhutavate piltide, plakatite või fotode kuvamine;
• jõllitamine, põrnitsemine või pilguga jälitamine;
• soovimatud lähenemiskatsed;
• seksuaalsete teenete eest lubaduste andmine;
• seksuaalsed žestid;
• pealetükkivad küsimused inimese era- või seksuaalelu kohta ja Sinu enda seksuaalelu arutamine;
• seksuaalse alatooniga kuulujuttude levitamine;
• selgelt seksuaalse sisuga e-kirjade, tekstsõnumite, kirjade, sotsiaalmeedia sõnumite vmt saatmine;
• soovimatu puudutamine, kallistamine, masseerimine või suudlemine;
• seksuaalne rünnak, jälitamine, vääritu enesepaljastamine ja solvav suhtlus.

Oluline on meeles pidada, et ahistav käitumine ei pea tingimata olema vaenulik või füüsiline, et seda liigitada seksuaalseks ahistamiseks. Näiteks võib ahistajaid tegutsema ajendada soov ahistamisega teisele inimesele “koht kätte näidata” teda alandades või halvustades või sootuks pakkuda kõrvalseisjatele meelelahutust.

Seksuaalset ahistamist võib kogeda igaüks, igal pool

• See võib juhtuda kõikjal: tänaval, ööelu asutuses, mõnel avalikul või privaatsel sündmusel, sotsiaalmeedias või ühistranspordis.
• Ohver ja ka ahistaja võib olla nii naine kui ka mees. 
• Ohver ei pea olema vastassoost.
• Ahistaja võib olla klient, ohvri kaastöötaja või tööandja, aga ka näiteks turvatöötaja.
• Ohver ei pea olema inimene, keda ahistatakse, vaid see võib olla igaüks, keda solvav käitumine mõjutab. Näiteks võite olla selle tunnistajaks ja tunda end ahistatuna.
• Seksuaalne ahistamine võib esineda koos teiste kuritegudega nagu joogiga uimastamine, vargus, röövimine või seksuaalne rünnak. 

Väljas käimine, ka ööelu, on igapäevaelu normaalne osa. Paljud inimesed kohtuvad oma kaaslastega baarides või klubides ja seetõttu on normaalne, et inimesed soovivad üksteisega tutvudes uurida intiimsuse võimalusi. Siiski võib sellel olla ka tumedam pool - see on ka võimalus, kus loomulik soov uurida ja lõbutseda võib minna liiga kaugele ning tekitada teistes inimestes ebamugavust ja hirmu.

Mis vahe on flirtimisel ja seksuaalsel ahistamisel?

Flirtimine on loomulik protsess kontakti ja suhete loomisel teiste inimestega: et see oleks turvaline ja tervislik, peab see olema lugupidav, soovitud ja vastastikune. Mitte vastupidi.

Näiteks võib ühele osapoolele meeldida teine, keda ta soovib kohtama kutsuda, teha ettepaneku tantsida, jalutama minna vmt. Teise osapoole jaoks on see küll üllatav ja ootamatu, kuid ta võib küsimusele vastates ise otsustada ja vastata kas "Jah” või “Ei”, olenevalt sellest, kas see ettepanek talle sobib. See ei ole seksuaalne ahistamine.

Kui üks osapool aga ettepanekut püsivalt ja järjekindlalt esitab ja teine osapool ütleb “Ei” või ei nõustu lähenemiskatsetega, muutub see seksuaalseks ahistamiseks.

Samamoodi võivad kaks inimest olla sõbrad ja üks inimene võib soovida teist suudelda või puudutada. Teine inimene võib vastata: “Ei, ma ei ole huvitatud.”

Lähenemiskatse ei ole seksuaalne ahistamine, küll aga, kui soov ja sellele lisanduv käitumine püsib ka pärast seda, kui teine osapool on öelnud "Ei", muutub see seksuaalseks ahistamiseks.

Mis on vägistamine ja muu seksuaalne rünne?

Karistusseadustiku järgi on vägistamisega tegemist juhul, kui inimesega astutakse suguühtesse tema tahte vastaselt ja vägivalda kasutades. Inimesega tema tahte vastaselt suguühtesse astumine on vägistamine ka siis, kui vägivalda küll ei tarvitata, ent suguühtesse astumiseks kasutatakse ära inimese sellist seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (nt sügav joove). Vägistamise kõrval on samadel tingimustel (s.o tahtevastasus ja vägivald või abitu seisundi ärakasutamine) karistatav ka muu sugulise iseloomuga teod ehk siis sellised teod, mis ei hõlma teise inimese kehaõõnsusse tungimist (penetratsiooni) peenisega või muu objektiga nii, et vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan. 

Kõik nimetatud teod on kuriteod ning ohvri jaoks laastava mõjuga. Seksuaalsest ahistamisest eristab kõiki eelnimetatud seksuaalseid ründeid see, et need kahjustavad inimese seksuaalse enesemääramisõigust intensiivsemalt.

Vägistamise, muu seksuaalse rünnaku või selle kahtluse korral on igaühel õigus pöörduda abi saamiseks seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (SAK). 

​​​​​​Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses:

• kuulatakse Sind ära, toetatakse ja nõustatakse Sind;
• pakutakse Sulle meditsiinilist läbivaatust koos tõendmaterjali kogumisega, juhuks kui soovid hiljem politseisse pöörduda;
• pakutakse Sulle abi raseduse ärahoidmisel;
• võimaldatakse suguhaiguste testimist ja HIV-i kontaktijärgset ravi;
• toetatakse Sind, kui soovid pöörduda politseisse;
• pakutakse Sulle vajadusel suunamist psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise eriala spetsialisti juurde;
• on uuringud ja ravi tasuta.

Seksuaalse ahistamise mõju

Seksuaalne ahistamine mõjutab meid kõiki: nii märkajaid, kogenuid kui ka nende lähedasi.

Seksuaalse ahistamise ohvrid kogevad sageli emotsionaalseid ja füüsilisi tagajärgi veel aastaid.

Seksuaalse ahistamise tagajärjed võivad olla:

• psühholoogilise mõjuga, nt
  • äge stress (mida kannatab 90% intsidendi või kallaletungi ohvritest),  depressioon, post-traumaatiline stressihäire; 
  • sügav trauma, hirm, ärevus,

või füüsilised, nt

• peavalud;
• kõrge vererõhk;
• lihasvalud.

Seksuaalse ahistamise, seksuaalse rünnaku või vägistamise kogemisel võib olla suur mõju ohvrite vaimsele tervisele ning see võib viia enesetapumõtete kui ka enesevigastamiseni. Samuti võib see avaldada negatiivset mõju ka intiimsuhetele.

Mida räägivad meile seadused?

Eestis on kaks peamist seadust, mis on seotud seksuaalse ahistamisega.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille järgi seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Selline tegevus on Eestis väärteona karistatav.

Karistusseadustik, mille järgi seksuaalne ahistamine on teise inimese tahte vastane ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtlik tegevus.

Karistusseadustiku järgi on seksuaalne ahistamine Eestis karistatav.

Mida tähendab seksuaalne nõusolek?

Seksuaalne nõusolek (kasutatakse ka “vaba nõusolek”, ingl sexual consent) on kokkulepe seksuaalseks tegevuseks partneriga, mida väljendatakse ja mõistetakse vastastikku. Vaba nõusoleku vältimatu osa on see, et kõik tegevusega seotud osapooled peavad tundma, et nad saavad öelda “Jah” või “Ei” või lõpetada tegevuse igal hetkel.

Kuidas olla veendunud, et Su partner on nõus?

• Ta ütleb verbaalselt, et soovib tegevusega kaasa minna.
• Tema kehakeel ütleb “Jah, jah, jah!”, näiteks ta noogutab, tõmbab Sind enda poole või juhib/juhendab, kust ta puudutatud saada soovib.
• Ta teab, millega ta nõustub ja millised riskid sellega kaasneda võivad.
• Kui partner on näiteks joobes ning ei saa aru, mis temaga toimub, ei saa ta olla nõus.
• Tal on valik, kas olla nõus või mitte ja teda ei survestata -  ei psüühiliselt, finantsiliselt ega mistahes muul viisil.
• Kui inimene kardab keeldumisest tingitud tagajärgi (vägivald, süüdistamine vms) ei ole tema nõusolek vaba ja entusiastlik.
• Ta teab, mida ta soovib. Kui inimene on segaduses, tasub talle anda aega, et endas selgusele jõuda.
• Ta on võimeline ütlema “Ei”, kui ta tegevusega jätkata ei soovi.
• Ta ei vaiki ega ole kahtlev. 

(allikas: https://feministeerium.ee/dictionary/seksuaalne-nousolek/ )

Keegi ei saa oma nõusolekut anda, kui:

• ta magab või on teadvuseta,
• teda on ähvardatud või sunnitud,
• tal ei ole vabadust nõustuda,
• ta on alkoholi- või narkojoobes.

Nõusoleku mõistmiseks vaata videot "Tassike teed".

Mis on seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu?

Eesti "Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu" juhend on ööelu asutustele vabalt ligipääsetav soovitusi jagav materjal. Juhendi eesmärk on anda teadmisi selleks, et Tallinna ööelu ja Tallinna eeskujul teiste linnade ööelu oleks seksuaalsest ahistamisest vaba keskkond kõigi jaoks. Juhend on inspireeritud Londoni linnapea naiste ööohutuse harta lubadustest ja Bristol Nights koostatud turvalisema ööelu tööriistakastist.

Juhend sisaldab:
1. Teemakohane sõnavara

2. Soovitused ööelu asutustele

     2.1. Vastutava isiku määramine

     2.2. Turvalisema ruumi kujundamine

3. Kommunikatsiooni nõuanded 

     3.1. Ööelu asutusesiseseks kasutamiseks

     3.2. Avalikuks kommunikatsiooniks

4. Koolitusmaterjalid

Juhend: "Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu".pdf PDF (71.77 KB)

Tallinna eeskujul kutsume ka teisi Eesti linnasid tutvustama ja järgima "Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu" juhendit.

Juhendiga koos on võimalik tellida tasuta seksuaalse ahistamise vastast koolitust.

Võta ühendust: [email protected]