Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content

Psühhosotsiaalne kriisiabi

Sotsiaalkindlustusamet korraldab kriisijuhtumites psühhosotsiaalset kriisiabi. Psühhosotsiaalne kriisiabi on katustermin paljudele toetavatele tegevustele, millega leevendatakse inimesi ja kogukondi raskelt mõjutavate kriisijuhtumite tagajärgi. See on abistamisprotsess, mille eesmärk on vähendada traumeeriva sündmuse mõju ja taastada inimeste iseseisev toimetulek. Selle saavutamiseks pöörame tähelepanu emotsionaalse ja füüsilise turvatunde taastamisele, põhivajaduste rahuldamisele ning taastumist võimaldava sotsiaalse keskkonna kujundamisele.

Psühhosotsiaalse kriisiabi tegevused kriisijuhtumi korral võib laias plaanis jaotada kaheks: vahetu tegevus ja järelabi.


Psühhosotsiaalse kriisiabi teenus tagab vahetu abi kriisisündmuse akuutses faasis. Olenevalt sündmuse raskusastmest ja ulatusest võib see kesta mõnest päevast kuni mitme nädalani. Vahetu abi hulka kuulub kriisisündmusest mõjutatud inimeste välja selgitamine ja neile vajadusel psühholoogilise esmaabi pakkumine. Psühholoogiline esmaabi sisaldab inimese vajaduste ja murede hindamist, abi põhivajaduste katmisel (vesi, toit, hügieen ja ööbimiskoht), lähedastega ühendamist, inimese ära kuulamist ning tuge teabe ja teenuste leidmisel. Vajadusel tehakse koostööd teiste asutuste spetsialistidega.

Väga paljusid inimesi korraga mõjutavates kriisijuhtumites on psühhosotsiaalse kriisiabi vahetuks tegevuseks ka elanikkonnale info ja käitumisjuhiste andmine, teiste asutuste informeerimine ning tegevuste koordineerimine.

Kriisisündmustes, mis mõjutavad üksikuid inimesi ja perekondi, annavad psühhosotsiaalset kriisiabi väljareageeriva kriisitiimi töötajad. Väljareageeriv kriisitiim reageerib üle Eesti politsei kutsel sündmustele, kus laps või täiskasvanu on surnud traagilise sündmuse (suitsiidi, avarii või muu õnnetusjuhtumi, vägivalla, üledoosi vms) tagajärjel. Mõned kriisijuhtumid võivad aga mõjutada nii paljusid inimesi, et nõuavad rohkemate abistajate olemasolu. Neil juhtudel pakuvad lisaks kriisitiimi liikmetele psühhosotsiaalset kriisiabi Sotsiaalkindlustusameti töötajad, koostööpartnerid ja vabatahtlikud.

Osa inimesi võib kriisisündmuse järel vajada pikemaajalist abi ja toetust ehk järelabi. See tähendab inimeste toetamist normaalsesse elurütmi naasmisel ja juhtunust taastumisel. Järelabi saavad olenevalt kriisiolukorra asjaoludest pakkuda sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (muuhulgas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond) ning kohalik omavalitsus. Vajadusel tähendab see ka professionaalset kriisinõustamist, psühholoogilist nõustamist, teraapiat ja psühhiaatrilist abi. Suureks toeks võivad olla ka sarnase tausta või kogemusega inimeste tugirühmad ja kogemusnõustajad.

Igaüks meistki saab kriisiolukorda sattunud inimest abistada omandades psühholoogilise esmaabi andmise oskuseid. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet välja töötanud psühholoogilise esmaabi e-kursuse, mille saad endale sobivas tempos läbida siin

Kriisiolukorras saavad inimeste toimetulekut toetada tööandajad panustades töökohal turvalisuse ja turvatunde tagamisse, aidata lahendada pere ja lähedastega seotud küsimusi ning pakkuda spetsialiseeritud abi töökohal (juhtide tähelepanu ja toetus, meeskonnasisesed toetusmeetmed, grupisupervisioon jne).

Psühhosotsiaalse toimetuleku toetamiseks on Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond koostanud sotsiaal- ja hoolekandevaldkonna juhtidele ja töötajatele tugipaketi. Tugipakett on ülesehitatud valgusfoori põhimõttel, kus rohelisel alal on ennetavad, kollasel toetavad ja punasel reageerivad tegevused. Tugipakett aitab juhtidel ära tunda ja leida sobilikke meetmeid töötajate ja enda toetamiseks, nii keerulistel aegadel kui ka igapäevases töös.

Tugipaketi kohta on võimalik täpsemalt lugeda siit

Sotsiaalkindlustusamet vastutab vajalikul määral ohvrite abistamise ja psühholoogilise esmaabi eest ka välismaal toimunud sündmustes, kus kannatavad eesti inimesed. Amet vastutab ohvrite saabumise eest kriisikoldest Eestisse, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Psühhosotsiaalse kriisiabi kontaktid ja kanalid
  • Psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse juht: Kadri-Ann Lee, 5870 3313[email protected]
  • Ohvriabitöötajate ja ohvriabi piirkonnajuhtide kontaktid leiate siit

PSÜHHOSOTSIAALSET KRIISIABI PAKUVAD TELEFONI JA VEEBI TEEL:

  • Telefoninõustajad ohvriabi kriisiinfotelefoni numbril 116 006 (avatud 24/7)

  • Veebivestluse võimalus www.palunabi.ee kaudu ohvriabi kriisitelefoni spetsialistidega (vestlusaken lehe all paremas nurgas)

  • lastega seotud teemades telefoni- ja veebinõustajad Lasteabi telefonil 116 111 ja Lasteabi veebilehel

  • emotsionaalset tuge saab iga päev ajavahemikul 10-24 numbril  ning hingehoidjad 116 123 on samal liinil kättesaadavad kella 16-24.

 

Palun oota...

PEIDA LEHT