Psühhosotsiaalne kriisiabi

Psühhosotsiaalne kriisiabi on katustermin paljudele toetavatele tegevustele, millega leevendatakse inimesi ja kogukondi raskelt mõjutavate kriisijuhtumite tagajärgi. See on abistamisprotsess, mille eesmärk on parandada inimeste heaolu- ja turvatunnet. Psühhosotsiaalset kriisiabi viivad ellu paljud asutused, kogukonnad, vabatahtlikud ja ka inimeste lähedased.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab kriisijuhtumites psühhosotsiaalset abi. Toetame kriisi läbielanud inimesi ja perekondi, et vähendada traumeeriva sündmuse mõju nende toimetulekule. Selle saavutamiseks pöörame tähelepanu emotsionaalse ja füüsilise turvatunde taastamisele, põhivajaduste rahuldamisele ning taastumist võimaldava sotsiaalse keskkonna kujundamisele.

Psühhosotsiaalse kriisiabi tegevused kriisijuhtumi korral võib laias plaanis jaotada kaheks: vahetu tegevus ja järelabi.

Vahetu tegevus tähendab kriisisündmusest mõjutatud inimeste välja selgitamist ja neile vajadusel psühholoogilise esmaabi pakkumist. Psühholoogilise esmaabi sisaldab inimese vajaduste ja murede hindamist, abi põhivajaduste katmisel (vesi, toit, hügieen ja varjupaik), inimese ära kuulamist ja toe pakkumist teabe ning teenuste leidmisel. Vajadusel tehakse koostööd teiste asutuste ja spetsialistidega, et pakkuda kriisijuhtumist mõjutatud inimestele just nende vajadustele vastavat abi. Paljusid inimesi mõjutavates kriisijuhtumites on psühhosotsiaalse kriisiabi vahetuks tegevuseks ka elanikkonnale info ja käitumisjuhiste andmine, teiste asutuste informeerimine ja tegevuste koordineerimine.

Osa inimesi võib kriisisündmuse järel vajada pikemaajalist abi ja toetust ehk järelabi. See tähendab inimeste ja spetsialistide toetamist normaalsesse elurütmi naasmisel ja juhtunust taastumisel. Järelabi saavad olenevalt kriisiolukorra asjaoludest pakkuda sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (muuhulgas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond) ning kohalik omavalitsus. Vajadusel tähendab see ka professionaalset psühholoogilist nõustamist, teraapiat ja psühhiaatrilist abi. Suureks toeks võivad olla ka sarnase tausta või kogemusega inimeste tugirühmad ja kogemusnõustajad.

Igaüks meistki saab kriisiolukorda sattunud inimest abistada omandades psühholoogilise esmaabi andmise oskused. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet välja töötanud psühholoogilise esmaabi e-kursuse, mille saad endale sobivas tempos läbida siin

Kriisiolukorras saavad inimeste toimetulekut toetada ka tööandajad panustades töökohal turvalisuse ja turvatunde tagamisse, aidata lahendada pere ja lähedastega seotud küsimusi ning pakkuda spetsialiseeritud abi töökohal (juhtide tähelepanu ja toetus, meeskonnasisesed toetusmeetmed, grupisupervisioon, väljaelamisvestlused jne).

Psühhosotsiaalse toimetuleku toetamiseks on Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond koostanud sotsiaal- ja hoolekandevaldkonna juhtidele ja töötajatele tugipaketi. Tugipakett on ülesehitatud valgusfoori põhimõttel, kus rohelisel alal on ennetavad, kollasel toetavad ja punasel reageerivad tegevused. Tugipakett aitab juhtidel ära tunda ja leida sobilikke meetmeid töötajate ja enda toetamiseks, nii keerulistel aegadel kui ka igapäevases töös.

Tugipaketi kohta on võimalik täpsemalt lugeda siit

Sotsiaalkindlustusamet vastutab vajalikul määral ohvrite abistamise ja psühholoogilise esmaabi eest ka välismaal toimunud sündmustes, kus kannatavad eesti inimesed. Amet vastutab ohvrite saabumise eest kriisikoldest Eestisse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. abi.

Psühhosotsiaalse kriisiabi kontaktid ja kanalid

• Psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse juht: Kadr-Ann Lee, 5870 3313, [email protected]
• Ohvriabitöötajate ja ohvriabi piirkonnajuhtide kontaktid leiate siit

PSÜHHOSOTSIAALSET KRIISIABI PAKUVAD TELEFONI JA VEEBI TEEL:

• Telefoninõustajad ohvriabi kriisiinfotelefoni numbril 116 006 (avatud 24/7)

• Veebivestluse võimalus www.palunabi.ee kaudu ohvriabi kriisitelefoni spetsialistidega (vestlusaken lehe all paremas nurgas)

• lastega seotud teemades telefoni- ja veebinõustajad Lasteabi telefonil 116 111 ja Lasteabi veebilehel

• emotsionaalset tuge saab iga päev ajavahemikul 10-24 numbril  116 123 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kella 16-24.