Noored

Sensoa lipusüsteem on meetod laste ja noortega (0–18 aastat) töötavatele spetsialistidele. See aitab hinnata, milline seksuaalkäitumine on aktsepteeritav ja milline mitte, ning sellele vajaduse korral reageerida. Lipusüsteem toetab tervet seksuaalset arengut ja ennetab seksuaalvägivalda. See annab osalistele ühise keele, et rääkida avatult seksuaalsusest, piiridest ja seksuaalkäitumisega seotud olukordadest.

Lipusüsteemi töötas välja seksuaaltervise organisatsioon Sensoa (Belgia) ning seda levitab rahvusvaheliselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste organisatsioon Rutgers (Holland). Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud Rutgersiga lepingu, et materjali hariduslikul eesmärgil levitada. 2020. aastal korraldati koo Tervise Arengu Instituudi, justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooliga edasikoolitajate koolitused ning välja töötamisel on täiendavad infomaterjalid.

Loe ka:  "Lipusüsteem: laste ja noorte lubamatule ja sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine.” Tallinn: sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, 2020 (PDF)

Kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) kohta loe täpsemalt siit. 

Millise teenusega on tegu?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksteenus, mille ülesanne on toetada laste psühhosotsiaalset toimetulekut. Seeläbi soovitakse ennetada abivajavate laste riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist. Näiteks pakutakse tuge hariduse omandamisel, suurendatakse eneseteadvust, arendatakse eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist ning toetatakse noore valmisolekut asuda võimetekohasele tööle.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavad teenust vähemalt kolm spetsialisti järgmisest loetelust: tegevusterapeut, loovterapeut, sotsiaaltöötaja, psühholoog, eripedagoog, logopeed, füsioterapeut, kogemusnõustaja, arst ja õde. Sotsiaalne rehabilitatsioon on eesmärgipärane ja aktiivne teenus, mille käigus toetatakse abivajava lapse ja tema võrgustiku psühhosotsiaalset toimetulekut. Abivajavale lapsele rehabilitatsiooni teenuse osutamisel on tähtis roll juhtumikorraldusel ning lapse ja tema pere motivatsiooni regulaarsel toetamisel.

Kellele on teenus mõeldud?

Teenus on mõeldud lapsele, kellel on lastekaitseseaduse järgi abivajadus ning kelle abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid, mis ei ole olnud piisavad. Lapse abivajadust on ka hinnatud kohaliku omavalitsuse abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnanguvormis. Teenusele on võimalik suunata last ka siis, kui varasemate abimeetmete pakkumine ei ole olnud mõjuval põhjusel võimalik.

Kuidas teenust saab?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemise protsessi alustab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes hindab lapse heaolu neljas valdkonnas. Kui vähemalt kahes valdkonnas esinevad olulised puudujäägid ja varasem abi pole olnud piisav, koostab lastekaitsetöötaja keskkonnas STAR lapse juhtumiplaani ja tegevuskava ning täidab abivajava lapse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnanguvormi. Hinnanguvormi leiab siit.

Lastekaitsetöötaja lisab täidetud dokumendid keskkonda STAR. Ta määrab sotsiaalkindlustusameti peaspetsialisti lapse juhtumivõrgustiku liikmeks ning annab talle volitused vaadata ja muuta menetlust. 

SOS Suitsiidi Ohu Signaalid on USAst eestindatud suitsiidiennetusprogramm koolinoortele, kus õpetatakse:

• depressiooni saab ravida. Osalejaid julgustatakse vajaduse korral abi otsima;
• kuidas märgata endal või sõbral depressiooni ja suitsiidi ohumärke;
• sõnumi ACT tähendust:
  • A (acknowledge) – anna sõbrale teada, et oled märganud tal depressiooni või suitsiidi ohumärke ja et see on tõsine asi;
  • C (care) – ütle sõbrale, et hoolid temast ja tahad aidata; 
  • T (tell) – ütle usaldusväärsele täiskasvanule, et oled oma sõbra pärast mures.
• kelle poole saavad õpilased koolis pöörduda, kui nad vajavad abi. 

Programm on:

• 90 minutit pikk;
• läbiviimiseks ei pea olema vaimse tervise spetsialist. Oluline on, et läbiviija on laste heaolust huvitatud ning tutvub enne programmi põhjalikult materjalidega.
• originaalprogramm on mõeldud 13-17 aastastele (High School õpilastele), eestindatud versiooni on pilooditud 10. ja 11. klassi õpilastega;
• lühidalt sisu: 
  • video1+arutelu,
  • video2+arutelu, 
  • video3+arutelu, 
  • depressiooni küsimustik, 
  • abisoovisedeli täitmine.

Materjalid, mida SOS programmi läbiviimiseks vajate

Alusta SOS programmi edastamise juhendi lugemisega. Vali vastavalt läbiviimise viisile kas lähi- või kaugõppes edastamise juhend

Järgmisena uuenda või loo õpilase ohutuse plaan.

Teavita koolipersonali ja lapsevanemaid, et plaanite programmis osaleda, ning saada neile videokoolitus koos tutvustava kirjaga (koolipersonaliga jaga ka õpilase ohutuse plaani).

Räägi õpilastega programmis osalemisest (täpsemalt juhendis). Enne programmi saada neile meenutav e-kiri, näidis siin:

Programmi läbiviimisel võta abiks arutelujuhend: 

Arutelu toetamiseks on loodud Powerpointi esitlus, mida võib endale sobivamaks muuta:

Videod on üleval Youtubeis. Võimalik on valida kolme eestikeelse versiooni vahel (ilma subtiitriteta, venekeelsete subtiitritega ja ingliskeelsete subtiitritega).

• SOS — Video 1
• SOS — Сигналы опасности самоубийства, часть 1
• SOS - Suicidal Warning Signs Part 1
• SOS - Video 2
• SOS — Сигналы опасности самоубийства, часть 2
• SOS - Suicidal Warning Signs Part 2
• SOS — Video 3
• SOS — Сигналы опасности самоубийства, часть 3
• SOS - Suicidal Warning Signs Part 3

Peale videoid ja arutelusid täidetakse lähiõppes depressiooni küsimustik:

Peale depressiooni küsimustiku arutelu täidetakse abisoovi sedelid:

Peale programmi läbiviimist on oluline osa ka järeltegevustel. Täpsemalt on kirjas lehe alguses olevas juhendis.

Küsimuste korral tutvu KKK-korduma kippuvate küsimustega:

Lisainformatsiooni saamiseks palun pöördu:

Tiiu Sikemäe- SOS suitsiidiennetusprogrammi projektijuht

[email protected]

Taastav õigus on lähenemine konfliktidele ja õigusrikkumistele, mis võimaldab tekkinud kahju heastada ning kohta selle kohta täpsemalt siit

Lisainfo

Annegrete Johanson, sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenuse juht,  [email protected], 5919 5182

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) on tõenduspõhine perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. Programm põhineb veendumusel, et kui lapsel on toetav lähedane, siis on see ühtlasi võimalus, mille pinnalt lapsi ja noori toetada.

Teraapia on mõeldud nii noortele kui tema vanematele/hooldajatele ning kaasatakse perevälised osapooled, kes lapsega tihedalt kokku puutuvad (nt kool, sõbrad).

Juhul kui noorel on õigusrikkumisi, sõltuvusainete (kuri)tarvitamist, esineb riskikäitumine, vaimse tervise probleemid või on koolikohustuse mittetäitmine, siis võib kaaluda koostöös lastekaitsespetsialistiga (või koostöös politseiga) MDFT programmi sobivust. MDFT kestvuseks on 4-6 kuud.

MDFT juhtmõtteks on, et head ja toimivad suhted pere ja võrgustikuga tagavad parima abi noorte probleemidega tegelemiseks ning lahenduste leidmiseks ning keskendutakse pereliikmete tugevustele ja kaitseteguritele, mitte süüdlaste otsimisele. Pereliikmed, eelkõige vanemad, on väärtuslikud koostööpartnerid.

Vaata videot:

Taotlemisprotsess 

Suunaja (kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist, politsei või prokuratuur) täidab noore riskihindamise vormi PACTi, mis on leitav siit

Täidetud PACT saadetakse [email protected]

Vastavalt PACT-i tulemusele annab piirkondlik superviisor teada, kas MDFT võib olla perele sobiv sekkumine ja konsulteeritakse detailides.

Kui koostöös piirkondliku superviisoriga leitakse, et MDFT on sobiv teenus perele, siis kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialistil tuleb saata juhtumiplaani väljatrükk (varasemad hindamised, tegevuskava, abivajaduse ja kliendiandmete väljatrükk).

Kui suunajaks on politsei, siis on tarvis pere kirjalikku nõusolekut, mille leiab siit

Lisainfo

Kellele, kuidas saab, kuidas erineb MDFT, lisainfo ja kontaktid leiad siit või kirjuta küsimuste korral [email protected]