Kinnise lasteasutuse teenus

Millal sobib kinnise lasteasutuse teenus?

Kui lapse või hoolealuse käitumine on tema enda või teiste elule ja tervisele ohtlik ning teised pakutud meetmed ei ole olnud mõjusad, võib olla põhjendatud lapse liikumisvabaduse piiramine ja kinnise lasteasutuse teenusele suunamine. Teenusele suunamise üle otsustab ainult kohus.

Laps õpib seal turvalisi eluviise, saab tuge arengu- ja käitumisprobleemide korral ning lähedastega suhtlemisel. Lapse ümber töötab igapäevaselt tema arengut toetav spetsialistidest koosnev tiim ning lapse abistamisse on aktiivselt kaasatud ka lapse vanemad/eestkostja. Kuna lapse liikumisvabadus on piiratud, saab teda kinnisesse lasteasutusse suunata vaid kohtu nõusolekul. Kohtusse pöörduda on õigus politseinikul, prokuröril, kriminaalhooldusametnikul ja kohaliku omavalitsuse üksuse esindajal, kelleks on tavapäraselt lastekaitsespetsialist.

Kinnisesse lasteasutusse suunatakse laps

• kelle käitumine ohustab tema enda elu, tervist ja/või arengut või teiste inimeste tervist ja elu
• kelle liikumisvabadust mittepiiravad meetmed on ammendunud või ei ole nende kasutamine mõistlik
• kes on vanuses 12–18 (erandjuhul võib suunata ka alla 12-aastase lapse)
• ööpäevaringseks viibimiseks
• kuni üheks aastaks

Tavaliselt jõuab laps kinnisesse lasteasutusse, sest

• ta on teiste inimeste või vara vastu vägivaldne ja agressiivne
• ta kuritarvitab sõltuvusaineid
• tal esineb seksuaalset riskikäitumist, nt üleseksualiseeritust
• ta jätab pikaajaliselt täitmata koolikohustuse
• ta ööbib kokkuleppeta järjepidevalt kodust eemal
• ta on enda vastu vägivaldne, nt lõigub end ja teeb suitsiidikatseid

On oluline, et lapsel esineb pikema aja vältel mitu käitumismustrit koos, st need pole juhtunud üks või kaks korda. Samuti on suur tõenäosus, et vabadust piiramata jätkab laps samal viisil käitumist. Laps suunatakse kinnisesse lasteasutusse, kui varasem abi lapsele ja perele (sotsiaalprogrammid, nõustamine, teraapia jm) ja vestlused lapsega pole andnud tulemust.

Kuidas toimub kinnisesse lasteasutusse suunamine?

Lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse saavad kohtult taotleda kohalik omavalitsus, politsei, kriminaalhooldaja või prokuratuur. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist peab enne kohtusse pöördumist küsima arvamust ka Sotsiaalkindlustusametilt. Lõpliku otsuse lapse teenusele suunamise kohta teeb kohus. Tutvu, milline näeb välja lapse kinnise lasteasutuse teenusele suunamine.

Kinnise lasteasutuse teenust osutavad:

• Hiiumaa Sotsiaalkeskuse noortekodu 
• Maarjamaa hariduskolleegium (Valgejõe õppekeskus ja Emajõe õppekeskus)
• Tallinna Laste Turvakeskus
• MTÜ Virumaa Tugiteenused (mõõduka või raske intellektipuudega ja käitumishäiretega lastele)

Valiku, millisesse asutusse laps teenusele jõuab, teeb Sotsiaalkindlustusamet tuginedes taotleja poolt saadud infole, teenusele suunduva lapse ja teiste teenusel olevate laste vajadustele ja omavahelisele sobivusele ning vabade kohtade olemasolule.

“Kinnine” ei tähenda, et laps on asutuses 24/7 lukustatud uste taga. Meeskonnal on õigus lapse vabadust erineval määral reguleerida vastavalt sellele, kuidas laps käitub ja kokkulepetest kinni peab. Laps käib kodus, väljasõitudel ja vahel ka trennides väljaspool asutust, vajadusel ka arsti juures ja teraapiates. Koduskäigud on väga olulised, et lapsel ei katkeks kogukonnaga side ja ta oleks kogu aeg seotud oma lähedastega.

Hetkest, mil laps kinnisesse lasteasutusse jõuab, on ülimalt oluline nii spetsialistidel kui lapse perekonnal alustada ühiste pingutuste tegemist, et toetada lapse sujuvat tagasitulekut kodusesse keskkonda. Siinkohal on oluline kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse ja lapsevanemate (eestkostja, asenduskodu) pidev infovahetus, planeerimine ja suhtlus. Lapse sujuvat tagasitulekut toetab ka vanema tihe kontakt lapsega ja tema külastamine kinnises asutuses. 

Kui lapsevanem vajab lapsega seotud teemadel lisatuge (nt psühholoogilist nõustamist, kogemusnõustamist või vanemlike oskuste arendamist vms) soovitame ühendust võtta kohaliku lastekaitsespetsialistiga, kes saab olla tekkinud olukorras toeks ning suunata perekonda vajalikele tugiteenustele.

Mida saab teha lapsevanem (eestkostja ja asenduskodu), kui laps on suunatud kinnise lasteasutuse teenusele

• Toimetab kohtumääruses viidatud ajal oma lapse kinnise lasteasutuse teenusele (v.a vahistamise asendamise korral), saades tuge lastekaitsetöötajalt.
• Külastab last ja hoiab regulaarset kontakti lapsega kinnise lasteasutuse teenusel, tehes seda kokkuleppeliselt kinnise lasteasutuse teenuse osutajaga ja järgides asutuse kodukorda.
• Teeb koostööd last toetavate spetsialistidega (nt lastekaitsetöötajaga) ja kinnise lasteasutuse töötajatega.
• Osaleb juhtumiplaanis kavandatud tegevustes, et toetada last nii kinnise lasteasutuse teenusel viibimisel, kui valmistuda lapse koju naasmiseks. Sealjuures tagab peale KLAT-i lapse haridustee, teenuste ja teiste toetavate tegevuste jätkumise.
• Võimaldab lapsele kodukülastusi teenusel viibimise ajal, luues lapsele rahuliku ja toetava kodukeskkonna. Koduskäikude ajal on oluline tagada lapse turvalisus, stabiilsus, võimalus puhata ja pereliikmetega sisukalt aega veeta.
• Tagab lapsele teenusel olles vajalikud hügieenivahendid, riided ja teised igapäeva eluks vajalikud esemed (nt prillid).
• Koostöös teenuseosutajaga korraldab lapsele vajalikud arstivisiidid kinnise lasteasutuse teenuse ajal.
• Teeb koostööd erinevate ametiasutustega (politsei, KOV, KLAT teenuse osutaja jne) kui laps ei naase koduskäikudelt kinnisesse lasteasutusse kokkulepitud ajal või lahkub omavoliliselt. Koostöö eesmärgiks on tuvastada lapse asukoht ning tagada tema võimalikult kiire ja turvaline tagasi jõudmine kinnise lasteasutuse teenusele.