Emotsionaalne tugi
Pakume Sulle tuge igapäevamuredega toimetulekul - nõustajad vestlevad Sinuga telefoni, chat’i või videosilla vahendusel.
Ootame pöörduma kõiki, kelle elus on tekkinud pingeid ja raskusi ning kes tunnevad vajadust nendest kellegagi rääkida.
Helista 116123
Alusta vestlust
- Loe nõustamisest lähemalt
-
Kui Sinu igapäevaelu ja toimetulek on häiritud, võid pöörduda meie nõustajate poole, kes aitavad välja selgitada, kuidas murega kõige paremini edasi tegeleda. Abi võivad küsida kõik, kelle elus on pingeid ja raskusi ning kes tunnevad vajadust sellest kellegagi rääkida.
Meie nõustajad kuulavad ja suunavad vajadusel sobiva spetsialisti nõustamisele (näiteks psühholoog, hingehoidja, pereterapeut, psühhiaater, perearst vm).
Nõustamine ei asenda arstiabi ega teraapiat.
Kui inimene vajab kogetud kuriteo või vägivalla mõjudest taastumiseks professionaalset psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, on tal võimalus saada traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi.
Nõustamine on tasuta.
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, hingehoidjad vastavad kell 16-24)
Videonõustamine https://registratuur.peaasi.ee/kriisi
- Meist meedias
-
Sotsiaalkindlustusameti taskuhääling: Võta iseendale aega
Postimees Tervis. Märgid, et peaksid oma vaimse tervise probleemidega spetsialisti poole pöörduma:
Tervise Arengu Instituut. Mis ja milleks on vaimse tervise nõustamine?
Õpetajate leht. Tasuta nõustamisteenus pakub õpetajatele vaimse tervise tuge.
Postimees. Vaimse tervise murede korral saab nüüd tasuta veebinõustamist.
Peaasi koduleht: vabatahtlikud hakkavad pakkuma vaimse tervise murede korral tasuta veebinoustamist
- Spetsialistid ehk kes on kes
-
Psühhiaater on arst, kes diagnoosib, hindab, ravib ja ennetab psüühika- ja käitumishäireid.
Kliinikumide juures tuleks helistada registratuuri ning uurida, kuidas aega panna. Mõnes haiglas saab otse psühhiaatri vastuvõtule, mõnes on esmalt vaja käia vaimse tervise õe juures. Saatekirja pole vaja ning pöörduda võivad ka alaealised.
Vaimse tervise õde testib, analüüsib ja nõustab patsienti vaimse tervise küsimustes. Vaimse tervise õde saab abi osutada kas iseseisvalt või koos eriarsti ja teiste tervishoiuteenuste liikmetega. Mitmed kliinikud ja praksised paluvad esmalt kliendil käia vaimse tervise õe vastuvõtul, kus dokumenteeritakse patsiendi haiguse eellugu ning suunatakse vajadusel edasi ka psühhiaatri ja/või psühholoogi poole.
Kliiniline psühholoog on psühholoogia-alase väljaõppe ja kutsega spetsialist, kelle ülesandeks ja pädevuseks on erinevate vaimse tervise häirete hindamine, ravimine ja sümptomite leevendamine. Reeglina on vajalik suunamine, ent ise tasudes on võimalik pöörduda ka ilma suunamiseta. Psühholoog ei pane diagnoose ega kirjuta välja ravimeid. Leia psühholoog: https://lahendus.net/database
Psühholoog-nõustaja ei tegele psüühikahäirete raviga, vaid erinevate elumurede ja probleemidega. Eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide vahel ning toetada inimest endale püstitatud eesmärkide saavutamisel. Tunneb ära ka kliinilise häire ning suunab vajadusel inimese teraapiasse.
Psühhoterapeut on spetsialist, kes on läbinud teraapiaväljaõppe (näiteks kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia, loovteraapia, pereteraapia vmt), kelle ülesanne on koos kliendiga eesmärgipäraselt ja süstemaatiliselt töötada psühholoogiliste probleemide kõrvaldamise nimel. Teraapiat viiakse läbi terapeudi ja kliendi struktureeritud kohtumistel.
Hingehoidja on vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustusega teoloogiat õppinud aitaja, kes on saanud väljaõppe aitamaks haigeid, kriisis olevaid või surevaid inimesi. Hingehoidja poole võib pöörduda, kui on mure enda või lähedase haiguse pärast, vajatakse emotsionaalset tuge, esinevad eksistentsiaalsed või spirituaalsed küsimused ning kui tegemist on leina või surija ja tema lähedaste toetamisega.
Kogemusnõustaja on trauma, haiguse või muu sügava jälje jätnud elusündmuse läbi elanud inimene, kes on oma kogemusest taastunud, oma loo läbi mõtestanud ning läbinud kogemusnõustajate koolituse. Kogemusnõustaja saab samalaadse kogemusega inimest toetada, nõustada ja motiveerida. Lähemalt: https://www.kogemuskoda.ee/ ja https://www.facebook.com/kogemuskoda
Kohaliku omavalitsuse poole pöördu, kui on mured abivajava lapse ja perega, transpordi, eluasemega, eakatele/erivajadustega inimestele toiduabi tagamisega või igapäevaeluga toimetulekuga, sh hooldamise ja majapidamistöödega või muu sotsiaalteenuste või -toetustega seotud küsimused KOV kontaktid.
- Kuhu oma murega veel pöörduda
-
Kui sul on oma vaimse tervise osas kahtlusi, soovitame teha emotsionaalse enesetunde testi: https://peaasi.ee/enesetundetest/
Test aitab Sul aru saada enda emotsionaalsest seisundist. Test ei diagnoosi ega anna muul moel meditsiinilisi hinnanguid Sinu tervise kohta. Tuleb arvestada, et tegu ei ole psühhiaatrilise abiga ning see ei asenda arstiabi.
Muud vaimse tervise testid: https://peaasi.ee/test/
Helista 112, kui vajad kiireloomulist abi, elu päästmist (õnnetusjuhtum, kohene suitsiidiplaan, muul viisil oht elule või tervisele).
Ohvriabi kriisitelefoni 116 006 - kui oled langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist. Kriisinõustamine 24/7 vene, inglise ja eesti keeles.
Lasteabi telefon 116 111: kui mure on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. E-post: [email protected]
Perearsti nõuandeliin 1220 jagab üldist terviseinfot.
Perearst annab terviseinfot ja kirjutab välja/pikendab retseptiravimeid, kirjutab saatekirju.
Perearst suunab patsiente Haigekassa poolt loodud teraapiafondi (LISAINFO) alusel kliinilise psühholoogi poolt osutatavale tervishoiuteenusele (vastuvõtt ilma teraapiata, individuaalne psühhoteraapia, pereteraapia, grupiteraapia).
Erakorraline psühhiaatriline abi:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95
Tasuta nõustamine
Tallinnas:
Tallinna Perekeskus - Tallinna sissekirjutusega, kuni 18-aastastele või neile, kes õpivad nt keskkooli tasemes.
Tartus:
Tartu Nõustamis-ja Kriisiabikeskus
MTÜ Peaasjad kodulehel pakutakse 16-26-aastastele noortele vaimse tervise nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena. Üle 26-aastased saavad end nõustamisele registreerida meie platvormil
MTÜ Nõustamispesa pakub nõustamist meditsiinitöötajatele. Nõustamisele registreerimiseks tuleks saata kiri: [email protected].
Vägivallast loobumise tugiliin 660 60 77
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin 660 73 20
Psühholoogiline abi: https://lahendus.net/database
Lahendus.net pakub anonüümset psühholoogilist nõustamist kirja teel ning kirjutada võivad kõik sõltumata vanusest, soost või mure suurusest.
- Korduma kippuvad küsimused
-
Mis ja milleks on vaimse tervise nõustamine?
Psühholoog Kersti Kinks
Vaimse tervise nõustamist iseloomustab ehk kõige rohkem tuntud vanasõna kaks pead on ikka kaks pead! Vahel ei piisa ühest peast, et raskusi selja taha jätta. Enamik meist jõuab oma elus mõnda hetke, millest väljapääs tundub ääretult keeruline või koguni võimatu. On see ülekoormus, pere- või suhteprobleemid, lähedase kaotus või ka näiteks piirangutega kaasnev määramatus ja üksildustunne - elu pole alati ei lihtne ega sirgelt kulgev. On hetki, mil eesmärk ja naudingud tunduvad täiesti puudu olevat. Sageli kaasneb sellega suur ärevus, unetus või muud ebameeldivad kehalised aistingud, mis väljenduvad püsivas kehvas enesetundes. Sigineb mure tervise pärast. Kaob rõõm ja tekib tunne, et me ei saa saa oma igapäevatoimingutega hakkama. Oma negatiivseid mõtteid keerutades võime end päris sügavasse auku mõelda. Kuid august on võimalik välja saada!
Mitte keegi meist pole sündinud koos paketiga kõikide muredega üksi hakkama saada. Siinkohal võiksimegi endale meelde tuletada, et me pole tegelikult üksi. Vaimse tervise vabatahtlikud nõustajad on valmis kuulama ja toetama kõiki abivajajaid mistahes mure korral. Päris kindlasti ei tee abi küsimine ühtki olukorda hullemaks. Hoopis paremaks võib teha!
Nõustaja abiga saab:
- võtta aega oma murede arutamiseks neutraalselt ja hinnanguvabalt - nõustaja ei anna hinnangut sinu elule ja valikutele.
- uurida oma mõtteid ja emotsioone ning nende võimalikke põhjuseid. Oma peas keerlevaid mõtteid ümber sõnastada ja mõne teise nurga alt vaadelda.
- meenutada oma toimetulekuoskusi ja harjutada juurde uusi. Kui meil pole tervislikke toimetulekuoskusi raskete aegade läbimiseks, võib juhtuda, et pöördume ebatervislike lahenduste poole, mis kokkuvõttes võivad probleeme juurde tekitada. Küll on aga igaühel meist omad positiivsed nipid, mis toimetulekut elu käigus toetanud on. Ja kindlasti on nõustajal mõni uus nipp varuks, mida juurde õppida!
- välja selgitada parim võimalik viis, kuidas oma probleemiga edasi minna. Nõustaja aitab välja selgitada, kas inimene vajab sekkumist mõne erialaspetsialisti poolt ning koos leitakse võimalused sinna pöördumiseks.
Korduma Kippuvad Küsimused/Müüdid:
Kust ma tean, et olen õigesse kohta pöördunud?
Vaimse tervise nõustamine toimib samal põhimõttel nagu perearsti nõuandetelefon - iga murega ei olegi vaja kohe spetsialisti juurde pöörduda, vaid abi võib saada juba päris esmase kontakti kaudu. Kõik meie nõustajad, psühholoogid ja terapeudid on koolitatud probleeme laiemalt nägema ja oskavad sind vajaliku spetsialisti juurde suunata. Kusagilt tuleb aga algus teha!
Kas ma siis olen saamatu, kui ma oma probleemidega ise hakkama ei saa?
Ei ole saamatu! Otse vastupidi - abi küsimine näitab hakkamasaamisvõimet. Asjaolu, et sul on jaksu abi küsida ja võimalikele lahendustele või leevendusele mõelda, näitab, et kõik pole kadunud! Kui autol rehv puruneb, hakkad seda ju parandama või vahetama, mitte ei jää nuttes kraavipervele ennast süüdistama!
Kui nõustaja poole pöördun, kas see tähendab, et mul on vaimse tervise häire?
Suur hulk inimesi kogeb elu jooksul psühhosotsiaalseid probleeme ning nendest omakorda teatud hulgal ka vaimse tervise probleeme. Kogu maailmas on eriolukorra kehtestamine suurendanud nende inimeste hulka, kes kogevad depressiooni ja ärevuse sümptomeid. See aga ei tähenda, et Sul on ilmtingimata mõni häire. Nõustaja abiga saab välja selgitada võimalikud viisid paremaks toimetulekuks ja nii on suurem võimalus häireid ennetada või juba tekkinud häirel sabast kinni saada ja spetsialisti juurde pöörduda.
Miks ma peaksin võõra inimesega oma probleeme ja muresid arutama?
Sõprade ja perega rääkimine võib teatud määral aidata, kuid enamik meist ei räägi ausalt oma sügavatest tunnetest nendega, kes on meile kõige lähedasemad. Mõnikord võib sõbra või pereliikmega vestlemine takistada probleemide ja probleemide avatud arutamist ja kokkuvõttes võib see probleemi hoopis süvendada.
Aga teine inimene pole ju samas olukorras kui mina, kuidas ta saab mind aidata?
Olukorrad on tõesti erinevad ja kaht ühesugust kogemust ei ole ega saagi olla. Küll aga kipume pingelistes olukordades või nurkasurutuna üsna ühesuguselt käituma ja mõtlema ning kõrvalseisja kainest ja meeleheitevabast olekust võib olla palju abi, et murele teistlaadset pilku heita või ka lihtsalt ära kuulatud saada ja aktsepteeritud olla. Ning - ka nõustajad on inimesed ja elus ühte ja teist kogenud!
Kuidas ma ikkagi võtan ühendust - ma ei julge ju rääkida oma imelikest mõtetest?
Imelikke ja ebaadekvaatseid mõtteid tekib aeg-ajalt kõikidel inimestel ja neid pole tarvis häbeneda. Meie nõustajad on koolitatud ega pelga Sinu mistahes teemasid ja mõtteid. Nad lausa ootavad Sinu kõnet või kirja, et Sulle abiks olla.
Nõustaja ei ütle Sulle, mida Sa oma eluga tegema pead - oma elu ekspert oled ikka Sina ise. Küll aga võib ta aidata Sul oluliselt paremaks eksperdiks saada!