Uuring: ohvriabist on kuulnud kolmveerand Eesti elanikest, kuid abi otsimisel on endiselt kõhklusi

2026. aasta mais läbi viidud elanikkonnauuring annab värske ülevaate ohvriabi ja palunabi.ee tuntusest ning sellest, kust inimesed abi kohta infot saavad, millistes olukordades nad ohvriabi poole pöörduksid ja mis võib abi otsimist takistada. Uuringu tulemused andsid olulise sisendi ohvriabi ennetus- ja teavitustegevuste planeerimisse.

Uuring viidi läbi Omnibuss elanikkonna uuringu raames ning selles osales veebi ja telefoni teel 1010 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku. Valim oli esinduslik soo, vanuserühma, elukoha ja suhtluskeele lõikes. Uuringu eesmärk oli hinnata ohvriabi ja palunabi.ee tuntust, teenuste tuntust, seniseid ja eelistatud infoallikaid ning võimalikke takistusi ohvriabi poole pöördumisel.

Ohvriabi nime tuntus on üsna hea, kuid teadmine selle sisust jääb pinnapealseks.

Ohvriabist on kuulnud 75% elanikest, kuid ainult 20% teab hästi, millega ohvriabi täpsemalt tegeleb. Veerand elanikkonnast ei tea ohvriabist midagi. Vähem tuntakse konkreetseid abivõimalusi: kriisitelefoni 116 006 teab ligikaudu veerand ohvriabist kuulnud inimestest ning palunabi.ee seost ohvriabiga ainult 17%.

Inimesi ei takista esmajärjekorras teadmatus kontaktidest, vaid kahtlus, kas nende mure üldse sobib ohvriabisse

39% ohvriabist teadlikest inimestest ei ole kindel, kas nad saaksid sealt vajalikku abi, 35% kahtleb, kas ohvriabi saab nende murega aidata ja 29% kardab, et probleem ei ole piisavalt tõsine. Seega ei pruugi takistuseks olla see, et inimene ei tea, kuhu pöörduda, vaid kahtlus, kas tema murega on sobilik pöörduda. 

Lähedase pärast ollakse kõige enam valmis ohvriabi poole pöörduma

Kõige sagedamini pöörduksid inimesed ohvriabi poole mitte enda, vaid lähedase pärast – nii vastas 49% ohvriabist teadlikest elanikest. See osakaal on suurem kui ühegi isiklikult kogetud vägivallavormi puhul ning näitab, kui oluline roll võib abi juurde jõudmisel olla inimestel, kes märkavad ja hoolivad.

Noored on valmis abi otsima, kuid nende kõhklused on eriti suured

18–24-aastased on keskmisest sagedamini valmis ohvriabi poole pöörduma. Samal ajal kahtleb 57% neist, kas ohvriabi saab nende murega aidata, 54% ei ole kindel, kas nad saavad vajalikku abi ja 51% ei ole kindlad, et nende mure ei ole piisavalt tõsine. 41% pelgab, et pöördumine ei jää anonüümseks. 

Inimese esimene uks ei ole enamasti ohvriabi veebileht palunabi.ee, vaid Google ja üha enam ka tehisaru

61% inimestest alustaks abi otsimist Google’ist või muust otsingumootorist. Ainult 9% läheks esmalt mõne asutuse või organisatsiooni veebilehele. Tehisarult küsiks nõu juba 23% elanikest ning eriti sageli nooremad inimesed. Palunabi.ee teab 34% elanikest, kuid veebilehte on külastanud vaid 4%.