Mis on enesehoid?
Inimestega töötamisel ja teiste abistamisel on eetiline jälgida iseenda füüsilist, psüühilist ja vaimset seisundit, et tagada abistatavatele asjakohane ja piisav abi. See on nii töötaja enda vastutus, aga ka organisatsiooni kohustus, nii töötajate kui ka abisaajate ees, oma töötajaid selles protsessis toetada.
Enesehoid tegevuste kogum, mida iga inimene saab teha enda jaoks, teiste jaoks ja koos teistega tervise ja heaolu hoidmiseks, parandamiseks, kaitsmiseks ja säilitamiseks. Ehk siis kõik need tegevused, mida teeme teadlikult, et hoolitseda oma vaimse, emotsionaalse ja füüsilise tervise eest. Ehkki teoreetiliselt on see lihtne mõiste, jätame selle sageli tähelepanuta.
Enesehoid on midagi, millega on oluline tegeleda järjepidevalt. See ei peaks olema täiendav ülesanne „vaja teha“ nimekirjas. Hea, kui enesehoiu tegevused on läbi mõeldud ja kasutusele võetud ennetavalt, siis on ka rasketes olukordades neile lihtsam tugineda.
Enesehoidu tuleks pidada prioriteediks valdkondades, kus töötajate läbipõlemine on tavaline. Enesehoiutegevused vähendavad stressi, aitavad saavutada paremat töö ja eraelu tasakaalu ning aitavad vältida läbipõlemist ja/või kaastundeväsimust.
Siit leiad tööriistad, mis aitavad teha vajalikke valikuid enesehoiu rakendamiseks. Siin on toodud enesehoiu kolm peamist „võtit“ ehk enesehoiu ABC.
Enesehoiu ABC
A teadlikkus iseenda vajadustest, piiridest, emotsioonidest ja ressurssidest. Enesehoidu on hea harjutada. Oluline on märgata märke, mis võivad viidata läbipõlemisele, kaastundeväsimusele, sekundaarsele traumale. Selleks, et vältida edasisi raskusi on hea kujundada harjumus „enda jälgimisest“.
B tasakaal nii töö, pere- ja sotsiaalelu, puhkuse ja vaba aja vahel.
C toetavad suhted. Loo positiivseid ja toetavaid suhteid nii töökaaslaste, sõprade ja perega, et olla toetatud ja vältida sotsiaalset isolatsiooni.
Tee test ja saa teada, kas sinu enesehoiualased tegevused on sinu elustiiliga tasakaalus.
Psühholoogiline esmaabi
Psühholoogilise esmaabi sammud:
- Veendun, et kõik on ohu eest kaitstud. Ebaturvalises olukorras lahkun ja kutsun abi. Kui on oht, et töötaja võib endale või teistele viga teha, helistan koheselt 112!
- Jään rahulikuks ja annan teada, kes ma olen ning et olen seal abistamiseks.
- Kuulan, aga ei sunni kedagi rääkima.
- Jagan olulist infot ja rahuldan töötaja põhivajadused (soe jook, tekk) - uurin, millised on töötaja vajadused.
- Aitan inimesel taastada kontrolli enda üle (rahuliku hingamise tehnika, kui töötaja pole kontaktis ümbritsevaga, tuleta talle meelde, kus ta on, milline nädalapäev on, mis on juhtunud ja kes te olete. Palu tal märgata asju oma ümber, nt „nimeta üks asi, mida näed või kuuled”.
- Aita töötajal ühendust saada oma lähedastega
Psühholoogiline esmaabi on meetod, mida kasutatakse raskesse olukorda sattunud inimeste abistamiseks, et nad tunneksid ennast rahulikumana ja suudaksid eesseisvate väljakutsetega paremini toime tulla.
Abistamise aluseks on hoolimine ning tegevused hõlmavad aktiivset kuulamist, märkamist, põhivajaduste rahuldamismesseks abistamise võimaluste leidmist.
"Kojumineku check-list"
See nimekiri aitab töötajal pärast tööpäeva lõppu päevale rahulikult tagasi vaadata.
Enne tööpäeva lõpetamist:
- Võta hetk, et mõelda tänasele päevale.
- Teadvusta ühte asja, mis oli sinu jaoks täna keeruline – ning lase sel minna!
- Meenuta kolme asja, mis läksid täna hästi.
- Küsi korra oma kolleegidelt – on nendega kõik korras?
- Kas sinu endaga on kõik korras? Sinu ülemused on olemas, et sind toetada.
- Nüüd pööra oma tähelepanu endale ja kodule – puhka ja taastu.

Muud eneseabi tehnikad
- Piisav uni
- Liikumine, tervislik ja tasakaalustatud toitumine ja lõõgastumine
- Pere, sõprade ja sugulastega aja veetmine
- Puhka ja lõõgastu
- Positiivsete tegevuste suurendamine
- Huvitegevuste jätkumine (kirjutamine, joonistamine, maalimine)
