< tagasi

KUI KOGESID SEKSUAALVÄGIVALDA VIIMASE 7 PÄEVA JOOKSUL

Võid olla hirmul, segaduses ja tunda end abituna. Võid tunda, et ei suuda kedagi usaldada ja kardad abi järele pöörduda. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste eriettevalmistusega meeskonnad, kes teavad ja mõistavad seksuaalvägivalla mõju, saavad Sind aidata. 

Palun toimi järgmiselt:

  • Mine kohta, kus Sul on ohutu ja turvaline. Hädaolukorras võid helistada numbrile 112
  • Kui Sul on tõsised vigastused ja vajad kiiret arstiabi, siis helista hädaabinumbril 112
  • Ära pese, ära vaheta riideid
    Tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Abi järele pöördudes võta vahetusriided kaasa. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu) pesemata, soovitavalt paberkotis.
  • Pöördu võimalikult kiiresti seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.
Sinu soovil ja nõusolekul pakuvad seksuaalvägivalla kriisiabikeskused:

Esmane nõustamine

Sinuga kohtub esmalt eriettevalmistusega õde või arst. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas. Nii saad rahulikult otsustada, mida soovid edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab neile lahendust leida. Samuti nõustab Ta Sind edasise abi võimaluste osas.

Läbivaatus ja tõendite kogumine

Läbivaatus ja tõendite kogumine võimaldab saada ülevaadet Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida esineda võivaid vigastusi ning koguda tõendusmaterjali, mida saab hiljem kasutada uurimise käigus.

Saame aru, et mõte läbivaatusest võib tekitada ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sinu jaoks võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna.

Läbivaatuse käigus selgitatakse Sulle igal sammul, mis täpselt toimub. Sul on igal ajahetkel õigus ja võimalus otsustada läbivaatus lõpetada. Läbivaatuse juures võib viibida ka Su sõber või pereliige, kui seda soovid.

Läbivaatusel:

  • küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta

  • vaatab üle võimalikud vigastused

  • aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille)

  • otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust

  • otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms)

  • pakub sulle võimalust anda uriini- ja veenivere proov, et sealt vajadusel uimastite jälgi määrata

 

Abi raseduse ärahoidmisel

Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine.

SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid.

Vasega emakasisendi vahendi paigaldamine (samuti tasuta) viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub nõustamise käigus välja Sinu jaoks parima võimaluse.

Suguhaiguste testimine

Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivatesse haigustesse. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas ennast suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavat ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vatipulgaga eritist kas neelust, tupest või pärakust. Samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.

Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind ravi toetamiseks ja jälgimiseks nakkushaiguste arsti vastuvõtule. Ravi kestab 28 päeva.  

Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb vaktsineerimisega alustada esimesel võimalusel (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.

Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.
 

Järelnõustamine

Meie nõustajad on saanud seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks eriettevalmistuse. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, tunda haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes Sind mõistab.

Pärast esmase abi andmist kutsume Sind uuesti naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst Sul pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas Sulle paremini toeks olla. Sulle pakutakse võimalust käia regulaarselt mingi aja vältel ja Sulle sobival ajal psühholoogilisel nõustamisel. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine Sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning et see toetab Sinu paranemist.

Loe lähemalt: Toimetulek pärast seksuaalvägivalda
 

Tugi politseisse pöördumisel

Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, samuti see, kas teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametlikku käiku andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi teise elu ja tervis on ohus.

Esmase abi järele pöördudes annab Sulle arst nõu selle kohta, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad

Pöörduda võib ööpäevaringselt otse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.
 

Kasulikke linke:

abiksohvrile.just.ee
Kohtinguvägivald 
 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused